Kikerhernejahust omlett on juba ammu üks mu lemmiktoite. Lisaks kasutan kikerhernejahu valge jahu asemel kastmetes. Kuid mõtlesin, et võiks vahelduseks ka midagi uut proovida sellest teha. Sirvisin oma lemmikkokaraamatut “Indian Richa´s Vegan Kitchen” ning silma jäi retsept, kus oli tavalise tofu asemel oli kasutatud kikerhernejahust tofut.

Tuleb välja, et seda on väga lihtne valmistada. Kikerhernejahu asemel sobib ka hernejahu, mis on Eestis tunduvalt odavam.

Vaja läheb:

• 1 tass (u 240 ml) (kiker)hernejahu
• 1 3/4 tassi vett
• maitse järgi maitseaineid

Maitsestada võib seda tõesti nii, kuidas süda lustib. Kuna mina sain retsepti India toitude kokaraamatust, siis maitsestasin sealsete soovituste järgi: 1/2 tl Garam Masala segu, 1/4 tl küüslaugupulbrit, 1/4 kurkumit, maitse järgi soola.

Pane kõik koostisosad kaussi ja sega korralikult läbi. Tulemuseks on pannkoogitaina sarnane segu. Et ei tekiks tükke, on soovitav vett lisada järk-järgult samal ajal segades.

Vala kõik pannile ja sega pidevalt u 4-5 minutit, kuni segu muutub üha paksemaks. Pliit võiks olla keskmise kuumuse peal. Kui segu on piisavalt paks, siis lase veel paar minutit sellel pannil podiseda, et jahu tooreks ei jääks.

Otsi väiksem vorm ja tee see õliga kokku. Mina kasutasin lihtsalt neljakandilist tofupressi vormi, aga sobib igasugune vorm. Vala segu vormi. lase pisut jahtuda ning pane siis vähemalt tunniks ajaks külmkappi seisma.

Vahepeal on hea võimalus näiteks mõnda raamatut lugeda. Mul on pooleli kaks head raamatut. “The Power” on mul juba praegu aasta lugemiselamus, kuigi pole veel seda lõpetanudki. Soovitan selle kätte võtta eriti neil, kelle jaoks on olulised naiste õigused ja võrdõiguslikkus ühiskonnas. Tegevus toimub tulevikuühiskonnas, kus peamiselt noored naised saavad äkitselt üleloomulikud võimed. See toob kaasa palju segadust ja hirmu eriti meeste seas, kes üritavad leida võimalusi, et kuidas neid naisi nüüd ikka uuesti allutada ja taltsutada saaks, et nende tegevus käest ära ei läheks. Raamat paljastab ka praeguse ühiskonna probleemkohad (ebavõrdsus, naistevastane vägivald, seksorjus jms). Muudkui loen ja ahhetan, et kui hea teos see ikka on!

Teisena on pooleli spetsiifilisem loomaõiguslik raamat “Terrorist or Freedon Fighters. Reflections on the Liberation of Animals”. See on esseedekogu, kus analüüsitakse loomavabastusliikumise Animal Liberation Front tegevusi. ALF kasutab oma tegevuses äärmuslikumaid taktikaid, mida üldsus alati heaks ei kiida. Erinevad artiklid arutlevadki selle üle, kas ja mis tingimustel on ALFi sarnased tegevused õigustatud. Põnev sissevaade ühte loomaõiguslikku suunda.

Minu jaoks on väga oluline pidev enesetäiendamine veganluse ja loomaõiguste teemadel, uurida ja kursis olla erinevate suundumustega. Tihti eeldatakse, et veganid ja loomaõiguslased on mingisugune üks stereotüüpne kamp inimesi (nt lillelapsed või hüsteerikud, kes karusnaha kandjale punast värvi peale loobivad). See pole muidugi tõsi. Liikumise sees on palju erinevaid ja isegi üksteisega konfliktseid suundi. Nende kohta uurida ja lugeda on põnev ning maailmapilti avardav. Ja nii saab ka ise teha teadlikumaid valikuid oma aktivismis.

Külmkapis olnud tofu näeb selline välja. Nüüd saab seda juba kuubikuteks lõigata ja sellest toite valmistada.

Vaata ka lillkapsariisi retsepti.

Jälgi blogi Facebookis