Eile tuli uudis, et Eestis on liha tarbimine kasvanud. Aastas on see inimese kohta 82,2 kg. Tekitab ikka pettumust küll.
Mõistan, et meie inimestele on veel võõras rõhutud gruppidest hoolimine ning tunnistamine, et oma igapäevaste valikutega panustame vägivalda ja ebaõiglusesse. Selleks, et muutuks suhtumine loomadesse, on meil veel pikk ja vaevaline tee käia ning palju selgitustööd vaja teha.
Ka keskkonnast hoolimine on paljudele veel võõras, sest isegi niivõrd lihtne asi, nagu prügi sorteerimine käib paljudele eestimaalastele üle jõu. Seega ei tasu loota, et loomakasvatuse ja keskkonnaprobleemide seosed inimestele eriliselt veel korda läheks.
Aga ma millegipärast olen arvanud, et enda tervis läheb inimestele ikka korda. Just selles valguses on eilne uudis üllatav, sest loomase liigtarbimise ja terviseprobleemide seoste kohta info ikka levib. Või siiski mitte?
Kui nüüd järele mõelda, siis võibolla ei peaks ma ka selles osas üllatunud olema. Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon on töödeldud liha nimetanud kantserogeenseks, soovitavad meie tuntud toitumisteadlased mitte tõmmelda ja liha edasi pugida. Kuigi Tervise Arengu Instituudil on kampaania “Köögiviljad kaalu ei kasvata”, sisaldavad nende retseptid peekonit, suitsuvorsti ja hakkliha. Kuigi paljude riikide toitumissoovitustes on esimeste valguallikatena märgitud kaunviljad, on Eestis taimsed valgud tituleeritud puudulikeks. Kuigi Eestis sureb iga teine inimene vereringeelundite haigustesse, mida saaks tervisliku ja vähe loomset sisaldava toitumisega või vegantoitumisega ennetada, on vegantoitumine meil sildistatud ohtlikuks enesepiiratud toitumiseks.
Jah, ma vist siiski ei peaks üllatunud olema …
Jälgi blogi Facebookis
Vegani päevaraamat 
One Comment Add yours