Millal oli viimane kord, kui sa …

Millal oli viimane kord, kui sa oma tööd väärtustasid?

Iga päev olen tänulik selle eest, et saan teha seda, mis meeldib ning mis on kasulik ja vajalik ehk pühenduda aktivismile. Samas käib iga päev korraks peast läbi mõte, et kas ja kui kaua ma ikka niimoodi jaksan … Aga praegu veel jaksan. Seni, kuni see pakub endale rõõmu, kannatan negatiivsema poole ära (näiteks ühiskondlik suhtumine veganlusse ja loomadesse või asjaolu, et loomakaitse ja veganorganisatsioonidel on nii vähe raha, et palkade maksmine on keeruline või pea olematu).

23434759_10215185045525676_3054141287855680983_n

Millal oli viimane kord, kui sa läksid näljasena magama?

Lapsepõlves tuli seda ikka ette. Mingit tanguputru või muid kuivaineid oli meil alati, aga mäletan neid öid, kui enne magama jäämist unistasin, et mida kõike head ma ära ei sööks, kui meil vaid raha oleks. Oskan seda praegu väga hinnata, et külmkapp on alati süüa täis. Aga vahel on ikka väike hirm, et midagi juhtub ja olen tagasi sarnases olukorras nagu lapsepõlves, kus lihtne leib ja sai oli luksus. Mitte keegi ei peaks nälga tundma. (Kuigi nüüd ma ilmselt oskaks ka tanguputru ja teisi kuivaineid hinnata, need võivad ju väga maitsvad olla, kui neid vaid oskuslikult maitsestada.)

Millal oli viimane kord, kui ütlesid kellelegi, et oled nende üle uhke?

Ma loodan, et omal moel olen seda ikka väljendanud nii lähedastele kui ka sõpradele. Eriti uhke olen muidugi kõikide aktivistide üle, kes panustavad Eestis igapäevaselt nii looma- kui ka inimõiguste arengusse.

Millal oli viimane kord, kui ütlesid kellelegi, et armastad teda?

Raske küsimus, need sõnad ei tule kergelt üle minu huulte. Mitte sellepärast, et ma ei armastaks, aga minu jaoks on selline avatud lähedus olnud alati keeruline. Loodan, et oma tegudega ikka näitan armastust välja paljude suhtes. Ja ma ei mõtle siin pelgalt romantilist armastus, vaid seda palju olulisemat siirast hoolimist kõigist olenditest.

Millal oli viimane kord, kui sa nutsid?

Ma nutan harva, selleks pean ikka väga-väga haiget saama. Enamasti tegelen oma tunnetega muud moodi või lihtsalt surun need alla … Aga sel aastal tuleb meelde kaks korda seoses loomade ja veganlusega. Esimest korda nutsin, kui vaatasin Loomuse ja Loomade Nimel korraldatud rahvusvahelist rongkäiku karusloomafarmide keelustamiseks. Sellest olen kirjutanud siin. Teine kord nutsin, kui vaatasin Londonis toimuvat The Official Animal Rights March´i, kus oli kohal üle 5000 inimese. Aga need on olnud muidugi rõõmu- ja lootusepisarad.

Millal oli viimane kord, kui olid maailma tuleviku pärast positiivselt meelestatud?

Kahjuks viimase aja uudised ei ole selles osas rõõmustanud … Täpsemalt loe näiteks siit ja siit.

Millal oli viimane kord, kui keegi tegi midagi, mis sind rõõmustas?

Sel aastal on meil väike väljakutse, et iga nädala lõpus kirjutame paberile üles ühe asja, mis meid nädala jooksul on rõõmustanud, et siis vana-aasta õhtul lugeda, kui tore aasta meil on olnud. See pole tegelikult üldse lihtne ülesanne. Mõni nädal on on ikka keeruline olnud sinna midagi kirja panna, aga kui enda vastu aus olla, siis tegelikult leiab igas päevas mõne rõõmuhetke, kui neid vaid tähele panna osata.

Millal oli viimane kord, kui tegid midagi esmakordselt või proovisid midagi uut?

Näiteks Las Vegases käimine sel kevadel? See oli küll täiesti minule mitteomane ettevõtmine. Sellest kirjutasin siin.

Jälgi blogi Facebookis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s