Youtube´is ja blogides kerkivad aeg-ajalt esile sellised endiste veganite lood, kus nad millegipärast tunnevad vajadust tervele maailmale kuulutada, et nad pole enam veganid, ja rääkida selle põhjustest. Tihti tehakse seejuures veganlust maha. Kuid enamasti selgub, et veganlusega oli neil vähe pistmist ning peamiselt tegeleti enese näljutamisega, eemaldati oma menüüst põhjendamatult tervislikke toiduaineid ja ei võetud vajalikke toidulisandeid. Ühesõnaga, hakatakse oma toitumishäiret seostama veganlusega. Ma ei too siin välja ühtegi ühtegi konkreetset näidet, vaid soovitan lugeda hoopis ühte humoorikat artiklit „Our Vegan Diet Almost Killed Us – No, Really“, mis on kirjutatud vastukaaluks sellistele endiste veganite väljaütlemistele.
Veganlus ei ole dieet. Veganlus on eluviis, mille eesmärk on loomadele õiglasema elukeskkonna loomine, seetõttu peab ka vegantoitumine olema jätkusuutlik ning tervislik. Toitumishäire on väga tõsine asi, kuid sellel pole mingit seost veganlusega, vastupidi, selle seostamine veganlusega toob kahjuks kaasa negatiivseid tagajärgi kogu liikumisele. Ning lõpuks jäävad kannatajaks loomad.
Kuidas vältida ebaõnnestumist ning mida teha selleks, et veganlus ja vegantoitumine oleksid jätkusuutlikud? Panen siia kirja mõned nipid:
Järgi taimetoitluse põhitõdesid ja vii ennast kurssi olulisemate toitainetega. Selleks, et vegantoitumine (nagu ka iga muu toitumisviis) oleks jätkusuutlik ja tervislik, tuleb järgida teatud põhitõdesid. Selles pole mitte midagi keerulist. Alguses võib tunduda, et uut infot on palju, kuid nagu iga uue asja puhul, on see kõik vaid harjutamise ja harjumise küsimus. Olen märganud, et paljud hakkavad suure hurraaga veganiks, aga siis ei võta isegi paari tunnikest või päeva, et läbi lugeda mõni vegantoitumise alane tekst. Võta endale see aeg. See annab kindlustunde ja teadmise, et toitud õigesti ning boonusena oskad vastata mitte-veganite pisut kiuslikele küsimustele toitumise kohta (näiteks see lõputu „Aga kust sa valku saad?“). Kogu vajalik toitumisinfo on eesti keeles olemas leheküljel www.vegan.ee või näiteks raamatus „Vegan. Hooliv ja maitsev elu“. Ingliskeelsetest raamatutest on parimad toitumisinfo osas „Vegan For Life“ ja „Becoming Vegan“ (mõlemad on olemas ka Tartu Linnaraamatukogus ja Tallinna Ülikooli Raamatukogus).
Olen ka siia blogisse koondanud mõned toitumisnipid, mida ise järgin ning mis aitavad veganitel tagada vajalike ainete kättesaadavuse. Samuti soovitan lugeda vegan.ee artiklit taimetoitluse ebaõnnestumise põhjustest.
Võta vitamiini B12 toidulisandit. Lisandid ja rikastatud toiduained on ainsateks usaldusväärseteks B12 allikateks. Toon selle siin eraldi välja, sest see on teema, mis tekitab tihti vaidlusi. Paljud veganid keelduvad B12-vitamiini lisandit võtmast, väites et see pole loomulik. Ma ei saa sellest hirmust eriti aru. Mis tänapäeval üldse on loomulik? Me istume Facebookis, sõidame autodega, kuulame iPodist muusikat ja siis äkitselt avastame, et B12 võtmine läheb küll nüüd üle igasuguse loomulikkuse piiri, sest koopainimesed ju seda ei võtnud?!
Ükski taim B12-vitamiini ei sisalda, sest taimedel pole seda enda elutegevuseks vaja. B12-vitamiini toodavad bakterid, ka lisandites on see bakteriaalset päritolu. Suur osa loomasöödast on tänapäeval samuti B12-ga rikastatud, seega ei saa mitte-veganid B12-vitamiini kuidagi loomulikumal kujul. B12-ne loomulikkuse kohta saab lähemalt lugeda siit.
B12-vitamiini puudus on üks peamisi põhjuseid, miks vegantoitumisest loobutakse – avastatakse selle puudus ning hakatakse taas loomseid võetusi tarbima. Samas on seda toidulisandist eriti lihtne küllaldaselt saada ja pole mingit põhjust, miks selle saamiseks peaks loomi tapma. Enamasti piisab, kui võtta 2-3x nädalas 1000 mikrogrammist lisandit (tarbin praegu nt seda). Kui mingil põhjusel otsustad lisandit siiski mitte võtta, siis käi vähemalt regulaarselt veretesti tegemas, et vajadusel defitsiidile kiiresti jaole saada.
Tutvu veganluse eetikaga ja uuri loomaõigusluse teooriaid. Uuringud on näidanud, et veganiks hakatakse paljudel eri põhjustel, kuid veganiks jäädakse eelkõige eetilistel põhjustel, st et inimeste seas, kes on loomade pärast veganid, on kõige vähem endisi veganeid. Kui oled kord mõistnud, et loomad ei eksisteeri siin meie heaks ega jaoks ning nad pole masinad, toorained ega orjad, keda võime oma suva järgi tappa ja ekspluateerida, siis on lihtne jääda kogu eluks veganiks. Kuid see ei tähenda, et piisaks vaid näiteks filmi „Earthlings“ vaatamisest ja oledki kogu eluks vegan valmis. (Vahemärkusena mainin, et ma ise pole seda senini vaadanud, sest olen arvatavasti liiga nõrganärviline, et sealseid kaadreid taluda.) Oluline on ennast sel teemal harida ja motiveerida. Loe veganlusest või loomade õigustest rääkivaid raamatuid, artikleid või blogisid, vaata filme ning jälgi Youtube´is või Facebookis oma lemmikuid veganeid või organisatsioone.
Kui sind huvitab see teema sügavamalt, siis miks mitte ka ise aktiivsemalt veganliikumises kaasa lüüa. Näiteks saab igaüks Facebookis infot levitada või teha oma blogi, kokata sõpradele või sõpradega koos vegantoitu, korraldada vegan piknikke, õhtusööke, kokkusaamisi, teha oma kohalikus kogukonnas filmiõhtu või loeng jne. Need asjad võivad tunduda väiksed, aga kokkuvõttes on neil suur mõju ja need aitavad ka su enda motivatsiooni üleval hoida.
Tutvu teiste veganitega. Üheks põhjuseks, miks veganlusest loobutakse on see, et tuntakse ennast üksikuna ning pidev vastuvoolu sõudmine väsitab. Seetõttu ongi veganluse puhul väga oluline kogukondlikkus. Kui oled uus vegan, siis ära karda teiste omasuguste seast tuttavaid ja sõpru leida. Kõige lihtsam viis uute vegansõprade leidmiseks on näiteks Facebooki vegangrupid. Kindlasti käi ka igasugustel üritustel, piknikel, kokkusaamistel jne. Või veel parem, korralda ise spontaanne kokkusaamine! Need head emotsioonid, mis sealt saad, on hindamatud ja aitavad igapäevaselt edasi minna. Ära karda ka teistelt veganitelt nõu küsida (kasvõi minu käest või nt Facebooki gruppidest). Enamus veganid on sõbralikud ja abivalmid ning kindlasti alati valmis veganluse kohta nõu andma.
Õpi kokkama. Taimetoidumaailm on ääretult rikkalik, maitsev, põnev ja mitmekülgne! Aga selleks, et seda kõike avastada ja et toitumine ei muutuks igavaks ega üksluiseks, tuleks õppida ise toitu valmistama. Jah, tean, et kõigile ei meeldi kokata. Mulle ka ei meeldi tunde köögis veeta, kuid õnneks see polegi vajalik, sest on suur osa vegantoite valmivad vaid poole tunniga. Pool tunnikest päevas ju ikka leidub, et kokkamisega tegeleda? Toit on meie kõigi elus olulisel kohal ning ise kokkamine on lihtsalt üks mõnus viis, kuidas head vegantoitu saada. Lisaks innustab põnevate retseptide jagamine ka teisi vegantoitu proovima.
Loe ka artiklit „Miks ma jään alatiseks veganiks“.
Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis või blogi Facebooki lehel. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.
Vegani päevaraamat 
2 Comments Add yours