Võipaanika Eestis ja piimapaanika Inglismaal

Mõned nädalad tagasi otsustas Suurbritannias reklaamide järelvalvega tegelev Advertising Standard Authority, et piima ei saa nimetada humaanseks ja vegankampaaniaga tegelevatel organisatsioonidel on õigus piima reklaamida ebaeetilise tootena. See oli UK piimatööstusele järjekordne löök, sest piima tarbimine on siin juba niigi järjest madalam, kuna üha enam noori loobub piimast nii eetilistel kui ka tervislikel põhjustel.

Plasma_Bir_Cit_Uni_Artboard-6

vegan-world-milk-ad

Piimatööstus otsustas seepeale 1,2 miljonit naela suunata piima maine parandamiseks ja taas aus sisse toomiseks. Arvatavasti on see lootusetu katse, sest avalikkus juba teab, et piim tuleb alati kellegi kannatuste ja elu hinnaga. Ka Suurbritannia meedia on pigem loomade ja veganite poolel, sest peavoolumeedias ilmub pea igal nädalal mõni artikkel, mis käsitleb loomade tarbimise eetilisust ning räägib veganlusest positiivses kontekstis. Näiteks eelmisel nädalal teatas The Guardian oma juhtkirjas, et veganeid tuleks halvustamise asemel julgustada, sest veganluse positiivsed mõjud nii tervisele kui ka keskkonnale on ignoreerimiseks liiga ilmsed.

Eestis on aga hetkel käimas võihinna tõusu tõttu paanika. Ajalehed on võipropagandat täis, justkui jääks selle tissipiima kontsentreeritud rasvata meie elu seisma. Võin omast kogemusest kinnitada, et ei jää. Võid ei tarbinud ma juba aastaid enne veganlust. Ja piimatööstuse tagamaid teades, ei ole ma seda ka iial kahetsenud ega sellest (või mõnest muust piimatootest) puudust tundnud. Vastupidiselt Suurbritanniale, Eesti meedia piima tarbimise eetilisusest ei räägi ning loomade ekspluateerimist küsimuse alla ei sea. Meedia teeb piimatööstuse eest meil kogu propaganda ära ning aitab neil nii täitsa vabatahtlikult reklaamikuludelt raha kokku hoida. Nii palju siis objektiivsusest …

Piim – päeva pärl?

Veganlus on sotsiaalse õigluse liikumine, mille keskmes on loomad kui indiviidid. Veganlus taotleb loomade vastu suunatud ebaõiglase kohtlemise lõpetamist, muuhulgas nende tapmise, vangistamise ja kehalise väärkohtlemise lõpetamist. Loomi ei nähta enam toorainete, masinate ega orjadena, nagu tööstus neid kohtleb.

Ka piimatööstuse praktikad on eetiliselt vägagi küsitavad. Piima tekkimiseks on vaja vasika sündi nagu imetajatel ikka. Regulaarsete sündide jaoks viljastatakse lehmad sunniviisiliselt pärakute ja emakate penetreerimise abil.

ai_Cows_enlarged
Foto: organicfarmer.org

Peale vasika sündi ei lasta lehmal ega vasikal pikalt koos olla, vaid nad eraldatakse. See on valus sündmus nii ema kui ka lapse jaoks. Lehmad võivad päevade kaupa oma poegi taga nutta. Vaata sellest videost täpsemalt:

Pullvasikad on piimatööstuse jaoks kasutud, seetõttu saadetakse nad juba varakult tapamajja. Vasikaliha eksisteerib vaid seetõttu, et on olemas piimatööstus, kus jääb pidevalt vasikaid üle. Piima ja piimatooteid tarbides toetame seega otseselt vasikate tapmist.

tumblr_inline_or24kimx6X1s71ezt_540
Teel tapamajja.

Selleks, et tagada suur piimatoodang, on tänapäevade lehmade udarad aretatud ebaloomulikult suurteks. See toob aga lehmadele kaasa palju terviseprobleeme ning nende kehad kurnatakse viimseni mõne aastaga.

dscn0025

Hiljuti sain näiteks sellise kirja:

“Olen veterinaarmeditsiini tudeng ja kooliaastate jooksul mitmes piimafarmis õppetööd ja praktikat teinud. Sinu hiljutises blogipostituses oli lõik Lisa Kemmereri intervjuust, kus ta mainis piimalehmade 6 aastaselt tapmist. Eestis on see number väiksem. Piimalehmad “saadetakse karjast välja” juba 3-4 aastaselt, põhjuseks peamiselt reproduktiivorganite haigused. Veisekasvatuse õppematerjalis on kirjas, et 2008. aastal oli piimalehmade keskmine eluiga 5 aastat, aga farmides küsides saab vastuseks ikka 3-4.”

Lehmade loomulik eluiga on umbes 20 aastat, aga piimataludes sõltub tema eluiga toodangu tagamisest. Kui ori enam kasu ei too, tuleb ta prakeerida, nagu tööstus ise indiviidide tapmist nimetab.

captive-bolt-stunning-02
Tapamajas

Ja nagu ikka, jääb alati küsimus, miks peaksid täiskasvanud inimesed endiselt rinnapiima tarbima. Nii inimlapsed kui ka lehmalapsed võõrutatakse mingil hetkel oma ema piimast. Kui meil on nii suur soov piima peale imikuiga edasi tarbida, siis loomulik oleks jääda oma ema piima juurde või vähemalt inimeste rinnapiima juurde, mitte teiste liikide rindade kallale minna.

21728472_1658883820853142_6032270870396820555_n

Piim on ebaeetiline. Suurbritannias on sellest juba vaikselt hakatud aru saama. Kas jõuame selleni millalgi ka Eestis? Kas see kollane rasvakontsentraat on tõesti väärt taganutmist?

butter_vfuyia

Loe ka artiklit “Piima verine hind” ja “Parim udar 2016”

Jälgi blogi Facebookis

2 Comments Add yours

  1. Mario ütles:

    Tänan Ireene!
    Sinu lihtne ja põhjalik kirjutis on õige ja asjakohane.
    Põhimõtted ja faktid, mida esile tood ei karda õiglast kriitikat. Olen nõus iga sinu tekstis toodud seisukoha üle arutlema, aga arvan et kui kriitikud pole nõrgamõistuslikud või soovmõtlejad, pole siin arutleda midagi. Ajastu, mil vanaema läks talvehommikul enne koitu lüpsikuga lauta, et eluks vajalikku valku kätte saada, on läbi. Kahjuks pöördumatult, või õnneks. 99% (pole umbes pakutud number, arvutasin ligikaudselt välja üksikud vabapidamise veisepidajad) piimatööstusest tänapäeval on vägivaldne ja mittevajalik tänapäeva tehnoloogiliste ja logistiliste võimaluste juures. Rääkimata sellest et piima – imikutoidu – tarbimine on ebatervislik (kahjuks pean oma väga, väga lähedase inimese tervisehädades ära tundma tööstuslike piimatoodete ületarbimise sümptoome). Nagu iga aastasadadega kinnistunud stampmõtlemise dogma muutumine, on ka piima- ja lihatööstuse lõpetamine üliraske. Siiski iga bitt loeb ja sinu igapäevane panus Ireene on hindamatu!

    Like

    1. Aitäh heade sõnade eest! 🙂

      Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s