Nädalavahetusel toimus Bristolis taas suurejooneline Vegfest. Ootasin seda kannatamatult, sest viimasel ajal olen liiga palju kodus istunud ja masendunud. See oli tõesti minekut väärt. Vahel on ikka nii oluline teisi veganeid näha ja väikeses toredas veganmullis viibida.

Bristoli Vegfest toimub vabas õhus paadisadama ääres.

Lisaks toidule ja loengutele saab päev läbi kontserte nautida.

Kümned toidutelgid.

Vegfestile tuleb ikka temaatilise särgiga minna. Särk pärineb Luxemburgi loomaõiguste konverentsilt, mida soovitan kõigil külastada, kellele loomaõiguste teema vähegi korda läheb. Järgmine konverents toimub septembris.

Seda falafelivrappi olen ostnud igal Vegfestil nii Londonis kui ka Bristolis. Ei saanud ka seekord ilma selleta.

Eksootilisem toit: küpsetatud banaan ja oakook.

Sel aastal oli Vegfestil palju alternatiivtooteid nahast asjadele. Need vööd on tehtud rattakummidest. Firma Laura Zabo.

Samuti rattakummidest tehtud kotid ja rahakotid. Firma Paguro.

Korgist valmistatud mütsid ja  kotid. Firma Fabrikk.

Lehtedest tehtud kotid ja rahakotid. Firma Thamon.

Ethical is the new black.

Real food has mud not blood.

Kauplemine toimus kolmes suures telgis.

Taimsed juustud.

Palju müüakse igasuguseid erinevaid vahvaid särke.

Päeva jooksul toimus mitmeid põnevaid loenguid. Esineja Joe Brydon.

Kebele anarhistliku kommuuni infolaud.

Vegfestil on muidugi alati kohal erinevad loomaõiguste organisatsioonid.

Raamatulett

Vegantoit.

Seekordselt Vegfestilt soetasin endale kaks raamatut. Midagi muud erilist ei ostnudki, sest kallid ja spetsiifilised tooted ei köida. Festivalidel käin pigem loengute ja melu pärast.

Enne lahkumist tuli veel kõht täis süüa.

Sushivrapp.

Jälgi blogi Facebookis