Sotsiaalfoobiatest ja nende ületamisest

Ma olen sügavalt introvertne inimene, lisaks sellele põen sotsiaalärevust. See tähendab, et näost-näkku suhtlemine, eriti võõraste inimestega on minu jaoks paras katsumus. Lisage sinna hulka elamine välismaal ja inglise keeles rääkimine, ning kokku tuleb sellest üks suur sotsiaalselt võimetu hädapätakas. Vähemalt sellisena tunnen tihti ennast ise … Eriti keeruline on minu jaoks small-talk. See tundub…

Lihtsalt niisama

Pole ammu niisama suvakatele küsimustele vastanud. Aga mida muud hilja õhtul ikka teha? Mis on su lemmikraamat? Liiga keeruline küsimus. Neid on palju. Nimetan mõne ilukirjandusliku, mis on millalgi jalust rabanud või mida aeg-ajalt ikka üle loen: Virginia Woolf “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”) Donna Tartt “Ohakalind” (“The Goldflinch”) Ian McEwan “Lepitus” (“Atonement”) Gabriel García Márquez…

Villid talla all

Ostsin hiljuti endale uued suvekingad ja eilse sooja ilma puhul arvasin, et oleks mõttekas need 8 km “jalutuskäigule” jalga panna… Tulemus – mõlema talla all on suur vill! See oli küll viimane koht, kuhu ma ville oleks oodanud. Nüüd on toas paljajalu käimine isegi keeruline. Palju teil üldse jalanõusid on? Tundub, et ma olen selles…

Laisa naise laisad mõtted

Vaatasin, et 2016. aasta juunis, kui blogi oli alles mõne kuu vanune, olen siia kirjutanud 15 postitust. Vau! 2019. aastal olen kuue kuu jooksul hakkama saanud vaid üheksa postitusega. Kuigi see ei tähenda, et ma poleks kirjutamisega tegelenud, olen küll, aga mujale, mis tähendab, et blogi on kuidagi jäänud vaeslapse seisusesse. Näiteks on hiljuti ilmunud…

Rõõmutu ja kole

Ma ei teagi, kuidas seda postitust alustada või tegelikult ei tea ma isegi, millest täpselt rääkida tahan. Ühesõnaga, tunnen viimasel ajal, et olen rõõmutu ja kole. Tegelikult on see “viimane” aeg kestnud juba ilmselt ligi aasta. Noh, masenduses olin juba enne, sest ma olengi masendusse kalduv inimene, aga nüüd olen saavutanud mingisuguse apaatsuse uue taseme,…

Asjade seis

Oeh kui kaua ma pole blogisse kirjutanud! Kadunud pole ma kusagile, lihtsalt vahepeal on keerulised ajad olnud ning pole kirjutamise tunnet tekkinud. Olin tegelikult isegi mitu nädalat Eestis, aga mitte just kõige rõõmsamatel põhjustel, seega ei saanud isegi kõikide sōprade ja tuttavatega kokku, kellega muidu ikka kohtun. Aga see-eest kohtusin mõnede uute toredatega ning sain…

Majaost ja remont

Sügisel kirjutasin sellest, kuidas kolisime Sheffieldi ning hakkasime maja ostma ja korterit üürima. Kolm kuud möödus kiirelt ja paar nädalat tagasi saimegi oma majakese kätte. Seekord toimus see tõesti Inglismaa mõttes kiiresti, tavaliselt läheb kinnisvaraostuga seotud bürokraatia peale ikka üle kolme kuu …. Kuna me korterit vähem kui kuueks kuuks üürida ei saanud, siis otsustasime,…

Kuus küsimust uueks aastaks

Sel aastal ma uusaastalubadusi ei anna. Kuidagi ei ole sellist tunnet ega motivatsiooni mingeid konkreetseid asju välja mõelda. Varsti peame niikuinii jälle kolima hakkama ning tööotsingud on ka piisav väljakutse, nii et ma ei hakka ennast muude lubadustega koormama. Jummel Juurikas vastas oma blogis kuuele küsimusele, mida uuel aastal endalt küsida. Ta kutsus üles ka…

Unistustest ja nende täitumisest

Kui ma oli laps, siis mulle meeldis väga-väga unistada. Võiks öelda, et lausa elasingi igal võimalusel unistuste maailmas, et pääseda mitte just kõige toredamast reaalsusest, mis mind tol ajal ümbritses. Nüüd ma enam ei unista. Või noh, nii pole ka päris õige öelda, eks igaüks ikka unistab, aga unistustel lihtsalt pole minu elus enam nii…

Tööotsingud

Püüdsin jõulumuusikat kuulata, aga ma ei ole selleks veel valmis. Aknast välja vaadates laiutab roheline muru. Tegelen praegu tööotsimisega ja sellega kaasneva põdemisega. Noh, ikka see hirm, et äkki ei leiagi midagi … Olen viimased kolm aastat tänu abikaasa heale palgale saanud pühenduda veganaktivismile ja vabatahtlikule tööle Eesti Vegan Seltsis. Aga seoses uude linna kolimisega…

Elu karbis vol 2

Tundub nagu oleksime hotellis elanud terve igaviku, tegelikult vaid ligi kolm nädalat. See aeg on nüüd õnneks otsas, sest saime üürikorteri kätte. Plaanime endiselt väikese majakese osta, nagu eelmises postituses kirjutasin. Läbi raskuste saime lõpuks pakkumise edastada ja omanik võttis selle vastu, aga üürile anda omanik seda enne meile siiski ei soovinud. See tähendab, et…

Üllatuslik pulma-aastapäev

Avastasime hiljuti mehega üllatuslikult, et meil on kümnes pulma-aastapäev tulemas. Üllatuslikult seetõttu, et tavaliselt me kumbki ei mäleta oma abiellumise aastat. Selleks tuleb abielutunnistus kusagilt teiste paberite vahelt välja otsida. Oleme koos olnud palju kauem ja abiellumine polnud meie jaoks ka nii oluline sündmus, nii et tavaliselt seda ei tähistagi. Aga tundus, et sellise ümmarguse…