Veganitelt armastatakse tihti küsida pisut kiuslikke ja kummalisi küsimusi. Näiteks:
- Vilja koristamise tagajärjel surevad paljud põllul elavad närilised. Kas see ei ole veganlusega vastuolus?
- Autoga sõites hukkuvad putukad, kui nad lendavad vastu tuuleklaasi. Kuidas sa saad ennast siis veganiks nimetada? Kuidas sa üldse saad autoga sõita?
Mis on tegelikult selliste küsimuste taga? Enamasti ei ole küsijal reaalselt kahju nendest kujutletavatest hiirtest või putukatest, kes hukkuvad. Pigem on see katse veganeid kuidagi vahele võtta ja tõestada, et seeläbi on veganlus mõttetu.
On suur vahe, kas inimene aretab ja toob looma siia ilma selleks, et spetsiaalselt teda tappa ja kasutada või on tegemist paratamatusega. Veganluse definitsioon on, et püütakse praktilisuse ja võimaluste piires vähendada loomade tapmist, kannatusi ja kasutamist. Söömine on paratamatu vajadus. Aga õnneks saab veganina toituda nii, et ohvrite arv on võimalikult väike. Mida lähemale jõuame veganmaailmale, seda rohkem hakatakse mõtlema ning välja töötama meetodeid, et ka vilja korjates ja muid tegevusi tehes ei kahjustataks seejuures teisi loomi.
Hukkuvate näriliste arv viljapõldudel ei ole tegelikult väga suur. Teadlased on selle isegi välja arvutanud, loe ülevaadet siit. Kes aga tarbib suurema osa maailma viljasaagist? Kindlasti mitte veganid. Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. Kui küsijal on siiralt kahju viljapõllul hukkuvatest loomadest, peaks ka tema siiski veganiks hakkama, sest nii vähendab ta samuti hukkuvate loomade arvu, rääkimata nendest loomadest, kes tapetakse liha-, piima- ja munatööstuses.
Väide, et autoga sõites surevad putukad on aga veelgi kummalisem. Autoga sõites hukkub ka palju inimesi. Kas see tähendaks, et peaksime autodest loobuma? Kas inimene, kes on vägivalla vastane on sellisel juhul samuti silmakirjalik, kui sõidab autoga?
Veganluse eesmärk pole olla täiuslik inimene, kui me selle poole püüdleks, siis oleksime kõik läbikukkunud. Jah, me saame info uuenedes alati oma käitumist muuta ja veelgi rohkem ära teha selleks, et maailm oleks parem paik nii loomadele kui ka inimestele, kuid täislikku inimest ei saa meist kellestki mitte iialgi. On palju asju, millest on lihtne veganina hoiduda, eriti tänapäeval, kui alternatiive on jalaga segada. Näiteks mõningase harjutamise puhul on vegantoitumine lihtne. Samuti on lihtne peale väikest uurimist tarbida kosmeetikat ja teisi tooteid, mida ei ole loomade peal testitud. Lihtne on mitte käia tsirkuses, loomaaias ja teistes kohtades, kus loomi kasutatakse.
Kuid loomseid võetusi kasutatakse ka paljudes kohtades, mida ei ole lihtne vältida. Näiteks asfalt – ma ei saa ka parima tahtmise juures õhus hõljuda. 😀 Arvatavasti on ka mu arvuti tootmisel kasutatud midagi loomset, aga jällegi, mul oleks võimatu ilma selleta töötada. Kuid mul pole keeruline panna poes riiulile tagasi toodet, kus sees midagi loomset ning selle asemel osta midagi muud. Jah, see võib alguses tunduda natukene ebamugav, aga see on vaid harjumise küsimus. Samuti ei ole mul keeruline tsirkuse asemel teatrisse minna jne.
Mida rohkem on veganeid, seda rohkem hakatakse välja töötama alternatiive ning seda lähemale jõuame maailmale, kus loomade tapmine, hukkumine ja kasutamine on viidud miinimumini.
Loe ka artiklit “Nelja päeva jooksul”.
Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.
Vegani päevaraamat 
9 Comments Add yours