Kuidas olla hea?

Nii kaua, kui ennast mäletan, siis ma olen alati tahtnud olla hea. Väiksena armastasin lugusid, kus headus võitis kurja ja kus ebaõiglus sai ületatud. Olen elus tundnud piisavalt valu, hirmu ja kurbust ning tean, et ei soovi seda kellelegi. Minu jaoks on oluliselt lihtsam ise valu ja kurbust taluda, kui teiste valu ja kurbust pealt näha. Sest enda valuga saab kuidagi ikka hakkama. Aga see on kõige abitum tunne maailmas, kui näed pealt kellegi valu ja tead, et ei saa teda mitte kuidagi aidata ega lohutada. Seetõttu proovin elada nii, et vähemalt ma ise põhjustaks kellelegi kannatusi. Mitte kellelegi. Ja see on ka põhjus, miks olen vegan. Sest selle mitte kellegi alla kuuluvad nüüd juba aastaid minu jaoks ka loomad.

stencil-default-17-768x512

Tegelikult ei ole see muidugi võimalik. Iga meie tegu võib kellelegi kannatusi kaasa tuua isegi siis, kui me ise sellest teadlikud pole. See ei ole siin jutt sellest, kuidas ma olen maailma parim ja õilsam inimene. Kaugel sellest. Ma olen kärsitu, küüniline, laisk, lohakas, kinnine, liiga tõsine, tihti jääb mul julgusest puudu, mistõttu on elus jäänud palju olulisi asju tegemata, mulle ei meeldi small-talk, mis tähendab, et jätan tihti ebaviisaka mulje (eriti siin Inglismaal elades 😀 ) jne. Ja nagu enamus inimesi, kipun ka mina olema eelarvamuslik ja liiga kiirelt teiste üle kohut mõistma. Kuid nende kahe viimase kallal teen aktiivselt ja teadlikult tööd ning püüan end poole mõtte pealt tabada, et mitte teha liiga kergelt ja pealiskaudselt teiste kohta otsuseid ning et mitte laskuda eelarvamustesse ja kergekäelistesse üldistustesse. See ei ole muidugi alati lihtne, sest negatiivsed mõtted ja välkotsused on kohati kiired tulema. Ja vahel kohe tahaks mõnuga kedagi kiruda ja sarkastilisi märkusi loopida. Aga vaikselt-vaikselt olen õppinud olema avatuma meelega.

Kuidas siis olla hea? See küsimus vaevab mind üha enam. Ühes olen kindel – veganlus on suur samm selles suunas. See tähendab, et vähemalt ühes osas aitame me kaasa õiglasema maailma loomisele. Sinna on oi-kui-pikk tee veel minna, aga õnneks juba üha rohkemad inimesed mõistavad, et loomade vastu suunatud vägivald ja nende ärakasutamine on ebaõiglane ja tarbetu. Kas veganiks olemisest piisab? Arvatavasti mitte. Ma usun, et erinevad ebaõigluse vormid on omavahel seotud ja me ei saa üht ilma teisteta ära kaotada. See tähendab, et seni kuni oleme vägivaldsed loomade vastu, ei kao ka inimeste vastu suunatud vägivald. Kuid ka veganitena saame alati teha paremaid valikuid. Valikuid, mis oleksid head nii kaasinimeste, keskkonna kui ka meie enda suhtes.

Üks võimalus on oma tarbimisvalikuid ja igapäevaseid harjumusi muuta ning valida tooteid, mille nimel ei ole loomad, keskkond ega inimesed pidanud kannatama. See on oluline osa meie igapäevastest valikutest. Kuid ei veganlus ega inimõigustest hoolimine ei tähenda ainult tarbimist. Vahest veelgi olulisem on oma mõttemustrite ja suhtumise muutmine, probleemkohtade teadvustamine ning seejärel ka lahenduste leidmine.

Maailmas on endiselt palju kurjust, valu ja kannatusi. Kuid see ei ole võistlus. Iga kannatus ja selle leevendamine on oluline. Me kõik saame palju ära teha, et kannatusi vähendada. Alustuseks kasvõi sellega, et oleme teiste vastu sõbralikud. See on nii lihtne, ometi valime sõbralikkuse asemel tihti mõne teise lähenemise. Teine asi on tänulikkus. Väikesel siiral aitähil on suur mõju. Olen mõistnud, et oluline on ka teisi kuulata. See, mis minu jaoks võib tunduda mõttetu või pseudoprobleem, mis ei vääri isegi tähelepanu, võib teise jaoks olla väga suur mure. Selle naeruvääristamine või tühiseks pidamine ei aita midagi muuta.

cazlzolwaaahuzg

Kui ma ise olen mõnest probleemist või ebaõigluse vormist juba teadlik, siis ei saa eeldada, et ka teised on selle infoga kursis. Seega olen aru saanud, et näpuga viibutamine ja hukkamõistmine pole lahendus, sest tihti on ebaõigluse põhjuseks lihtsalt teadmatus. Seetõttu on oluline info jagamine ja probleemidele tähelepanu pööramine, selle asemel et teistele lihtsalt etteheiteid teha. Samas saan täiesti aru, et vahel kannatus katkeb. Veganina näen ju igapäevaselt seda, et inimesed on vägagi teadlikud loomade kannatustest, aga sellele vaatamata otsustavad seda eirata. Siis on küll jõuetuse ja ahastuse tunne kerged tulema.

Hea uudis on see, et heaks olemist on võimalik õppida. Mul on veel palju-palju õppida. Ma tahan olla hea, aga tean, et täiuslikku inimest ei saa minust kunagi. Ja seda on oluline mõista nii enda kui ka teiste kohta. Täiuslikkuse eeldus toob kaasa palju eelarvamusi ja kohtumõistmist.  Nt suhtumine, et kui tema vastab kõikidele mu ootustele, alles siis hakkan mina midagi muutma ja liigutama. Nii võimegi ootama jääda. Niimoodi ei jõuaks me iial kuhugi, ega saaks iial maailmas midagi paremaks teha. Kõige parem on ikka ise head eeskuju näidata ning lahendusi otsida.

Aitäh lugemast!

Loe ka artikleid Veganlus ei ole ainult tarbimine ja Sa ei olegi täiuslik?!

Jälgi blogi Facebookis

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s