Enamasti saadakse aru, miks liha või kala tarbimine on problemaatiline – nende saamiseks peab kellegi tapma. Peale mõningast uurimist mõistetakse ka, et munade ja piima tarbimine pole vähem vägivaldne. Kuid mesi on üks neist teemadest, mis põhjustab paljudes segadust ja küsimusi. Miks ei ole mesi vegan?
Kõige lihtsam seletus on see, et mesi ei ole vegan, sest on loomne ehk mesilaste tehtud. Nad küll korjavad õietolmu taimedelt, aga lasevad selle oma suust läbi. Vahel öeldakse humoorikalt, et mesi on mesilaste okse, mis sisuliselt on tõsi, kuigi kõlab kummaliselt.
Teine küsimus on muidugi see, kuidas mett saadakse ehk mesilaste ekspluateerimine. Meetööstus on sama julm tööstus nagu teised suurtööstused. Näiteks on tavaline praktika suurtööstuses emamesilaste tiibade kärpimine, et nad ei saaks oma tarust minema lennata ja kusagil mujal pesa teha. Lisaks viljastatakse emamesilasi sunniviisiliselt, see on vastik vaatepilt (isased mesilased purustatakse, et nende sperma kätte saada ning see siis sisestatakse emamesilase sisse). Tüüpiline on ka emamesilastega kauplemine – nad pannakse väikese karbi sisse ja siis saadetakse ostjale postiga, mis tähendab, et tee peal võivad nad surra või viga saada.
Samuti on tüüpiline mesilaste aretamine. Valitakse välja mingid liigid, mis toodavad näiteks rohkem mett, kuid see toob kaasa teiste mesilaste liikide hääbumise. Nt arvatakse, et metsmesilaste arvukusele on halvasti mõjunud just suurtööstuse mesilaste aretamine. Suurtööstuses on tüüpiline ka mesilaste tapmine – kuna talvel pole neid kasumlik hoida, siis koloonia tapetakse ja kevadel lihtsalt minnakse uuele ringile.
Väiketalunike mesi pole nii julm, aga teatud küsimused jäävad ikkagi. Näiteks mee kättesaamine ja mesilaste taru tossutamine ei ole just ka kõige loomasõbralikum meetod. Lisaks muidugi see, et võtame mesilastelt nende suure vaevaga tehtud toidu ära ja paneme sinna asemele väheväärtuslikuma toidu. Põhimõtteliselt me lihtsalt varastame nende kodust nende vara.
Mesilased on väga olulised ja vajalikud putukad, sest nad ju tolmendavad ka toiduks kasvatatavaid taimi, aga selle asemel, et neil mett röövida, võiksime pigem lihtalt toetada nende olemasolu ning lasta neil rahulikult elada ja toimetada. Mõnel pool on see juba tavaks saanud, et neile ehitatakse elamiseks tarusid, aga mett ei võeta ära. Veganlus tähendab muuhulgas seda, et loobume spetsiesistlikust (liigišovinistlikust) mõtteviisist, et loomad on masinad, kellelt peab midagi saama, kelle eesmärk on inimesi teenida ning et anname neile eluõiguse vaid siis, kui neilt midagi vastu saame.
Lõpetuseks, nagu allolevast tabelist näha, pole mesi ka toitainete poolest mingi eriline ja tervislik toit – sööge parem datleid või tumedat šokolaadi.
Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.
Vegani päevaraamat 
Küsimus väiketalunike mee kohta. Kuidas käib tossutaminr ja mee äravõtmine siis nende puhul? Püstitatakse väide, aga ei selgitata 😀
MeeldibMeeldib
Kui täpsemalt huvitab, siis guugeldades tuleb sel teemal videosid küll ja küll välja. Aga erilist vahet muidugi pole, kuidas seda tehakse, sest lõpptulemus on sama – võtame mesilastelt nende suure vaevaga tehtud toidu ära.
MeeldibMeeldib
Kuna enamik inimesi on tihti omakasu peal väljas siis ma ei usu et mesilaste niisama pidamisest ilma mitte midagi saamata keegi sellest väga huvitatud oleks. Kui ehk need kes kasvatavad taimi mida mesilased tolmendavad aga kui nad ka mesilasi kasvataks kas siis mitte ei tõuseks nt puuviljade hinnad üüratu kõrgele ja kes siis endale neid lubada saaks?
MeeldibMeeldib
Mõistan, et praeguses maailmas see nii ei pruugi toimida. Aga hetkel ei mõista ka 99% inimestest liha-, muna- ja piimatööstuse julmusi. Aga tuleviku maailmas ei ole see välistatud, et hakatakse ka mesilaste heaolu peale mõtlema, kui on juba teiste loomade tapmise ja ekspluateerimise ebaeetilisusest aru saadud.
MeeldibMeeldib
Väga rumal on kirjutada sellist artiklit, mis sisaldab nii palju valeinfot või on tegu lihtsalt valetamisega, et võita endale pooldajaid. Peaks ikka asju uurima enne kirjutamist (mesilasema paaritumine https://www.youtube.com/watch?v=zbzhzVb73kU). Veganid peaks ka sellele mõtlema- ka taimed on elusad, seda on teadus juba tõestanud. Ning taimekasvatus pole mingi süütu ja vähe saastav. Et taimi kasvatada saastatakse loodust väetiste ja mürkidega veel rohkem. Vaadake ka seda kui suur osa maad on viljeluse all, ning seal on hävitatud ka varasem looduskeskond. Huvitav mis saaks kui inimene elaks ainult taimsest, See tähendaks väga suurt looduskeskonna hävitamist, saastamist ja maade ülesharimist. Kui näiteks kaoks mesindus, siis jääksid ka veganid nälga, sest nende toit jõuab toidulauale osaliselt ka läbi mesindamise. Kui õied jäävad tolmendamata siis sinna vilju ei tule, ning taim ei anna ka seemneid (mõtlen putuktolmlemisest sõltuvaid taimi).. Muidugi ei poolda sellist Aamerikalikku suurmesindamist-kus mesilasperesid julmalt kokku klopitakse. Aga mesindus on väga oluline taimekasvatuses. Põhiline keskkonnaprobleem on et inimesi on maakeral liiga palju ning kõik inimesed tahavad hästi elada, süüa vähem tööd teha. Ning inimene on kõige suurem keskonnasaastaja olgu ta vegan või lihasööja- igatmoodi saastab keskkonda oma eksistentsiga täpselt sama palju.
MeeldibMeeldib
Kui tõesti väga hoolid taimedest ja nende elust ning keskkonnast, siis oleks ikkagi mõistlikum loobuda loomade söömisest. Sead, lehmad, kanad jne söövad ju ka kõik palju-palju rohkem taimi kui inimesed, seega loomi süües hävitame meeletul hulgal rohkem taimi kui neid otse süües. Loe edasi: https://veganipaevaraamat.com/2016/06/20/taimedel-on-ka-uksikul-saarel-tunded/
MeeldibMeeldib
Tere, mõistan veganeid..aga mesinikuna ei pea õigeks Teie seisukohti selles vallas. Kui Te ei oma vastavat haritust ei tohiks ka teisele inimesele kahju teha..nimelt- mõtleme loomadele, aga jätame tähelepanuta INIMESE, kelle perelt võite võtta ära/vähendada elatusallikat oma artikli jagamisega…Harituse selgitamiseks-üks faktidest(nii mõnestki):mesinik päästab mesilaste elu võttes välja rapsimee, mis neile talvel saatuslikuks osutub. Mesiniku ja mesilaste kasulikust kooselust peaksite kindlasti rohkem uurima. Samas on kahju, et INIMENE on JUBA Teie artikli läbi kannatanud.
MeeldibMeeldib
Veganid loobuvad kõikidest loomsetest võetustest, sest on igasuguse loomade ekspluateerimise vastased. Oma rahakotiga ei toeta me ka sigade, lehmade, kanade jne kasvatajaid. Samas on hetkel veganeid veel nii vähe, et see kellegi elatusallikaid veel ei mõjuta. Ja kui maailm hakkab rohkem loomadest hoolima, siis saavad ka loomapidajad järk-järgult valida mõne muu elatusallika.
MeeldibMeeldib
Tere! Mina olen väikemesinik kes väga armastab oma mesilasi ja tahtsin natuke antud teemat kommenteerida kuna tekstis olid välja toodud mõned üldlevinud valearusaamad.
Esiteks, mesi ei ole mesilaste “okse” – okse tähendab suu kaudu väljutatud maosisu. Mesilased transpordivad nektarit meepõies ning meepõie ja mao vahel on neil ventiillehter. Kui nektar juba makku jõuab, siis ta meepõide enam tagasi ei jõua.
Teiseks, meetööstused võivad olla julmad – seda väidet ei saa ma ümber lükata, sest ei oma piisavat tõest informatsiooni, kuid kui julm kohtlemine on mureks, siis suurtööstusest pärit mee asemel võiks ju osta mett Eestis väiketalunikust mesinikult kes hoolitseb oma mesilaste eest parimal võimalikul moel – kasvõi juba selle pärast, et ühe mesilaspere hind on väga kõrge ning niisama ei jäta keegi neid hooletusse.
Kolmandaks – mesilasi aretatakse ja valitakse keda paaritada seetõttu, et liikuda selles suunas, kus mesilased oleksid vastupidavamad haigustele ning oleks hea iseloomuga – ei ründaks “niisama” inimesi ja loomi. Metsikud mesilased on väga kurjad ning väikesed ja haigustele vastuvõtlikud. Kui mesilased välja surevad kuna inimesed neid ei hoolda, ei areta, ei ravi, siis jääb veganite toidulaud ikka väga kesiseks. Seega – aretustöö on vajalik, sest lisaks viirushaigustele mõjuvad mesilaste populatsioonile halvasti ka kõiksugu “taimekaitsevahendid” (Miks neid kasutatakse? Kas mitte ka selleks, et taimne toodang oleks suur, et kasval veganitel armeel oleks midagi tarbida?) . Teie tekstis oli mainitud, et suurtööstused tapavad mesilaste kolooniaid sest neid pole talvel kasumlik hoida – aga see ei ole väga loogiline, sest kust nad kevadel mesilased saavad, et “uuele ringile” minna? Et kas mõni teine suurtööstus siis tegeleb „ebakasumliku“ tegevusega ja aretab peresid ning hoiab neid ainult talvel? Nagu juba mainitud, siis mesilaspere hind on väga kõrge ning üle talve talvitunud perel, kes on kohe valmis kevadest saadik tegutsema on väga suur väärtus.
Neljandaks – mee võtmine ja tossutamine. „Tossu“ antakse perele (pigem on küll tegemist väikese suitsupahvakuga) seetõttu, et neid rahulikuna hoida ja nad ärevusse ei satuks – kui mõni mesilane on ärev ja levitab õhus ärevuse hormooni siis võivad ka teised ärevaks muutuda. Kas mesinik suitsupahvakut üldse kasutab on tema otsustada – tema tunneb oma peresid kõige paremini. Mõni mesinik ei kasuta üldse mingit vahendit ning mõni mesinik võib kasutada näiteks lillevett – vees leiduv lillelõhn varjab ära mõne mesilase ärevushormooni ning kõik on õnnelikud. Töötab täpselt samamoodi kui „tossutamine“.
Mesilastelt ei võeta kunagi ära nektarit, mida neil on tarvis vastsete toitmiseks – vastasel juhul kaotaks mesinik mesilaspere, sest pere ei uueneks ning sureks väga kiiresti välja. Sügisene meevõtt on tegelikult mesilastele just hea, sest nende enda kogutud nektar võib perele hukatuslik olla. Sõltuvalt korjatud taimedest võib nektar niimoodi kristalliseeruda, et seda külmal talvel mesilastel lõhustada ei ole võimalik (ei ole saadaval vett, et mees olevaid kristalle lahustada) = nälg = surm, või koosneb nektar loomsest lehemeest mis sisaldab liialt mineraalaineid ning lõpeb pere jaoks hukatuslikult, sest terve talvitumise aja jooksul mesilased lennul ei käi ning oma pärasoolt ei saa tühjendada ning see võib lõhkeda (kõrge mineraalainete sisaldus tekitab rohkem jääkaineid ning need ei mahu mesilase pärasoolde ära).
Loodan, et eelnev jutt natuke selgitas mesinduse tagamaid. Kõik mesinikud armastavad oma mesilasi ning seisavad hea selle eest, et mesilaste populatsioon kasvaks ning nad oleksid elujõulisemad – kasvataks järglasi, tolmeldaks taimi ning looks selle kaudu väärtust meid ümbritsevale keskkonnale. Lõpetuseks tekkis mul ka üks huvitav küsimus – kas veganid tarbivad õietolmu? Mesinik kogub seda märkamatult, perele see mingit negatiivset mõju ei avalda ning õietolmu transporditakse tarru mesilase jalgade küljes.
MeeldibMeeldib
Olen teadlik nendest asjadest ja ka varem selgitusi näinud/lugenud. Loomulikult on olemas igasugused põhjendused, et kellegi ärakasutamist põhjendada ja jätta mulje, et see on ohvrile vajalik ja kasulik. Ka talunikud armastavad oma loomi väga, mis sest, et nad loomad mingil hetkel tapamajja saadavad. Ma ei arva, et mesinikud on kuidagi halvad inimesed või tahavad mesilastele halba. See ongi töö ja oma tööd tulebki austada ja armastusega teha. Samuti usun, et väikemesinikud tõepoolest hingega hoolitsevad oma mesilaste eest.
Veganid näevad lihtsalt asju pisut teise pilguga. Näiteks, kui mul oleks maakoht, siis oleksid seal ehk ka mesilastele tarud, mida ma hooldaks, aga mett neilt ära ei võtaks. Selline mesilaste aitamise vorm on levinud juba paljudes kohtades üle maailma.
Samas soovitan lugeda seda artiklit, mis annab hoopis teise nurga kodumesilaste ja metsikute mesilaste teemale: http://www.telegraph.co.uk/science/2018/01/25/urban-beekeeping-harming-wild-bees-says-cambridge-university/?WT.mc_id=tmg_share_fb
MeeldibMeeldib
Tere! Olen ise mesindushuviline ja praktiliselt veganlike eluviisidega. Panen siia lihtsalt kirja oma isikliku mõttearenduse.
Selge on see, et ilma mesilasteta ei ole pikas perspektiivis elu ühelgi inimesel, sest tuultolmemisest jääb floora minimaalse mitmekesisuse säilitamiseks ja suure osa fauna eluspüsimiseks ilmselgelt väheks. Kuna looduslikke elupaiku on mesilastel tänapäeva RMK-poliitika juures samuti alla kriitilise piiri, siis ei jää tõepoolest mitte midagi muud üle kui anda neile elukoht tarudes. Mesilasperede looduslik elutsükkel näeb selgelt ette nende pideva elukohavahetuse paljunemise läbi, sest vanas elukohas hävib pere mõne haiguse, looduliku vaenlase, mesilasema hukkumise jne. läbi praktiliselt eranditult mõne aasta jooksul. Seega, et mesilasi tarus pidada, tuleb paratamatult neid hooldada, vastasel korral vahetavad nad instinktiivselt elukohta (kui keegi mesinik neid kinni ei püüa, lõpeb see jällegi hukkumisega). Minimaalseks hoolduseks tuleb igaljuhul uuendada, laiendada ja desinfitseerida perioodiliselt taru sisu ning hoida eemal kahjurid. Kui seda teha, tuleb paratamatult vanade kärgedega koos tarust välja visata mett, suira, õietolmu jne., sest looduses peavad mesilased pidevalt loovutama kõike söödavat hiirtele, nugistele ja karudele. Kui kaasajal soovib mesinik, et paratamatult kiirelt tahkuv rapsi- ja rüpsimesi) mummusid talvel nälga ei jätaks, annab ta mesilastele elupäästvat asendussööta. Selle tulemusena tuleb tarudest kärgedega veel rohkem mett välja visata. Nüüd tekibki raske moment – mida nende “jääkidega” peake hakata? Eheda looduse reeglite järgi tuleks nüüd elusalt kinni püüda tuhatkond hiirt ja see neile sisse sööta, mis on ju aga ilmselge hiirte terroriseerimine. Samas mesilastele endale oleks kõige kasulikum, kui selle tarbiks hoopis ära mesinik ise (tugevam tervis – rohkem energiat hoolealuste hooldamiseks). Ja miks ka mitte – isiklikel hästihoitud mesilastel ilmselgelt üle jääva “kuivaks tuulutatud” nektari tarbimine on ju tegelikult sama julm fauna suhtes kui dinosauruste “kehamahlade” abil liikuva linnaliinibussiga sõitmine. 🙂
MeeldibMeeldib