Kuidas hakata veganiks?

Veganlus on üha populaarsem kogu maailmas. Teadlikkus veganluse eetika ja tervislikkuse kohta kasvab jõudsalt ja levib rõõmustavalt kiiresti ka Eestis. Kuid on palju inimesi, kes soovivad hakata veganiks, aga ei tea kuidas või millest alustada. Alguses võib tunduda, et see kõik on liiga keeruline ning uut infot on hoomamiseks väga palju. Tegelikkuses ei ole veganlus sugugi keeruline, see on vaid harjutamise ja harjumise küsimus. Mõnel võtab uue eluviisiga harjumine aega paar nädalat, teisel paar kuud, kuid endale kindlaks jäädes saab veganlusest lihtsalt igapäevase elu loomulik osa.

Kuidas siis hakata veganiks? Lisan siia mõned nipid ja ideed, mis loodetavasti aitavad üleminekut lihtsustada.

1. Miks soovid veganiks hakata? Veganlus ei ole pelgalt dieet või moodne trend. Sellel eluviisil on oma kindlad põhjused. Seega, mõtle esimese asjana põhjalikult läbi, miks ikkagi soovid veganiks hakata. Siis on kindlam, et muutused, mida oma elus teed, on püsivamad ning motivatsioon on kõrgem. Üldiselt on veganlusel kolm peamist põhjust: eetika ehk loomade heaolu, tervis ja keskkond.

Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loomi ja linde. Kuid ka loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Kuna saame ka vegantoitu süües olla elusad ja terved ning rõõmsad ja rõõsad, siis ei ole loomade ekspluateerimine ja tapmine tänapäeval enam põhjendatud.

Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt.

Tänapäeva massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks.

Tihti teadvustavad veganid endale kõiki neid põhjusi, kuid tavaliselt on üks kindlam põhjus, mis inimesi veganluse juurde toob. Minu peamiseks motivatsiooniks veganiks hakkamisel ja jäämisel on olnud eetika, kuid olles teemaga rohkem kursis, ei sooviks ma enam ka tervislikel põhjustel loomseid tooteid süüa. Samuti on keskkonna hoidmine olnud minu jaoks alati südamelähedane teema.

2. Tutvu toitumisinfoga. Algaja vegan võiks kindlasti tutvuda vegantoitumise eripärade ning olulisemate toitainetega. Selleks, et vegantoitumine (nagu ka iga muu toitumisviis) oleks jätkusuutlik ja tervislik, tuleb järgida teatud põhitõdesid. Selles pole mitte midagi keerulist. Tuleks meeles pidada, et ka segatoitlus ei taga automaatselt kõikide vajalike ainete saamise. Ka mitte-veganina tuleb jälgida erinevaid reegleid ja nippe, et olla terve, kuid suur osa inimestest seda kahjuks ei tee. Seega ei ole veganina nendele põhitõdedele tähelepanu pööramine mingisugune eriline asi, vaid tervisliku toitumise loomulik osa. Kogu see vajalik info on olemas leheküljel vegan.ee. Samuti on hea kokkuvõte sellest olemas raamatus „Vegan. Hooliv ja maitsev elu“. Ka olen Vegani päevaraamatu blogisse koondanud mõned lihtsad toitumisnipid.

3. Uuri retsepte ja katseta uusi toite. On inimesi, kes hakkavad veganiks üleöö ning suudavad niimoodi ka selle juurde jääda. Kui oled endas kindel ja arvad, et suudad seda teha, siis miks mitte. Kuid tean mitmeid juhtumeid, kus inimesed on kiirelt veganiks hakanud ning siis mõne nädala või kuu möödudes sama kiirelt sellest loobunud. Selles mõttes võib mõistlikum olla tasa ja targu alustada ning järk-järgult loomsetest toodetest loobuda.

Näiteks võid alustada ühest toidukorrast päevas. Kui oled harjunud hommikul sööma müslit või putru, siis vaheta lihtsalt lehmapiim välja mõne taimse piima vastu (valik on suur: kaera-, soja-, riisi-, mandlipiim jms). Kui oled harjunud sööma võileibu, siis pane leiva peale lihtsalt taimseid toite (nt hummus, maapähklivõi, taimne juust või taimne vorst, kurk, tomat jne). Lõuna ajal on samuti lihtne töö juurde või kooli kaasa võtta hummusega leibu või salateid. Salatid võiksid aga olla toitvad ja sisaldada lisaks köögiviljadele ka kauvilju või teravilju (kikerherned, herned, mais, oad, toortatar, kinoa jne). Suuremates linnades pakuvad paljud söögikohad ka juba vegantoitu, seega on ka veganina väljas söömine järjest lihtsam.

Taimetoidumaailm on ääretult rikkalik, maitsev, põnev ja mitmekülgne! Internetist leiab tuhandeid retsepte. Inspiratsiooni saamiseks vaata nt lehekülgi taimetoit.ee ja veganmaailm.com või liitu Facebookis grupiga Jah, see on vegan!, kuhu inimesed postitavad retsepte ja pilte vegantoitudest. Uute toitude katsetamine on põnev väljakutse ja nii kujunevad välja uued lemmikud.

Vegantoit

4. Anna oma maitsemeelele harjumiseks aega. Kui sa pole harjunud taimetoitu sööma ning toidulaual on domineerinud rasvased ja soolased liha- ja piimatooted, siis võib alguses tunduda, et taimetoit on maitsetu. Seda aitab muuta erinevate vürtside ja ürtide kasutamine toidus. Vürtsid ja ürdid on väga kasulikud, sest sisaldavad hulgaliselt fütotoitaineid. Näiteks seostatakse fütotoitaineid vähivastase ja südamehaiguste riski vähendava toimega. Teine võimalus on umamirikaste koostisosade lisamine toidule. Umamit (tõlkes „meeldiv hõrk maitse“) peetakse soolase, magusa, hapu ja kibeda/mõru kõrval viiendaks põhimaitseks. Tüüpilised umamiallikaid on valgurikkad loomsed tooted, kuid umamit leidub ka mitmetes taimsetes toitudes (sojakaste, miso, küpsed tomatid, ketšup (ka tomatipasta), päikesekuivatatud tomatid, kuivatatud merevetikad, pärmihelbed, pärmiekstraktist tehtud tooted nagu Marmite ja Vegemite, seened, kuivatatud seened, oliivid, balsamiäädikas, hapukapsad, vein, spargel, suhkrumais). Ka röstimine, karamelliseerimine, pruunistamine ja grillimine tõstavad toiduainete umamisisaldust. Umamirikaste koostisosade lisamine toitudele võib olla lihtne moodus, kuidas suurendada rahulolu taimse toiduga.

Kui aga annad lihtsalt aega maitsemeelele uute maitsetega harjumiseks, siis hakkad peagi hindama puhtaid maitseid ning nautima taimseid toite ka niisama ilma erilise maitsestamiseta.

5. Loe silte. Kui suuremad sammud on astutud ning oled loobunud lihast, kalast, munast ja piimast, siis on aeg hakata ka väiksematele detailidele tähelepanu pöörama. Paljud valmistooted, mis näiliselt on taimsed, ei pruugi seda kahjuks olla ning seetõttu on oluline silte lugeda, et toidu koostisest aimu saada. Tüüpilisemad mitte-vegan koostisosad valmistoitudes on nt laktoos, kaseiin, mesi, karmiin ehk E120 (purustatud putukatest tehtud toiduvärv), želatiin, vadakupulber, munapulber, lõssipulber. See võib jällegi alguses tunduda tüütu, kuid kogenumal veganil läheb tavaliselt aega paar sekundit, et silti lugeda ja tuvastada, kas tegemist on vegantootega või mitte. Ära muretse, kui siltide lugemine kohe välja ei tule ja korvi satub kogemata mõni mitte-vegan toode – ka kogenud veganitel võib seda juhtuda. Kahjuks kasutatakse loomseid asju tänapäeval isegi sellistes kohtades, kus seda absoluutselt oodata ei oskaks ning 100% täiuslik olla ei saa ka parima tahtmise juures meist keegi.

NB! Pakil olev märgistus „võib sisaldada muna ja piima“ ei tähenda, et toode ei sobi veganitele. See tekst on mõeldud allergikutele ning tähendab seda, et toode on valmistatud samas tehases, kus on kasutusel ka muna ja piim. Sama on näiteks pähklitega – kuigi toode ise ei sisalda pähkleid, tuleb allergikutele igaks juhuks selline hoiatus panna, kui samas tehases on kasutusel ka pähklid, sest mõnel juhul võib ka väike killuke pähklit tekitada tõsiseid terviseprobleeme.

6. Tutvu teiste veganitega. Üheks põhjuseks, miks veganlusest loobutakse on see, et tuntakse ennast üksikuna ning pidev vastuvoolu sõudmine väsitab. Seetõttu ongi veganluse puhul väga oluline kogukondlikkus. Kui oled uus vegan, siis ära karda teiste omasuguste seast tuttavaid ja sõpru leida. Kõige lihtsam viis uute vegansõprade leidmiseks on näiteks Facebooki vegangrupid. Kindlasti käi ka igasugustel üritustel, piknikel, kokkusaamistel jne. Või veel parem, korralda ise spontaanne kokkusaamine! Need head emotsioonid, mis sealt saad, on hindamatud ja aitavad igapäevaselt edasi minna. Ära karda ka teistelt veganitelt nõu küsida. Enamus veganid on sõbralikud ja abivalmid ning kindlasti alati valmis veganluse kohta nõu andma. Eriti vahva oleks veganiks hakata muidugi koos mõne sõbraga, siis on toetus ja nõu alati omastkäest võtta.

7. Hari ennast veganluse teemadel ja tutvu korduma kippuvate küsimustega. Veganlusega kaasnev paratamatu kõrvalnäht on see, et sõbrad, sugulased ja tuttavad hakkavad küsima pisut kiuslikke küsimusi. Kust sa valku saad? Kas üksikule saarele sattudes hakkaksid liha sööma? Taimed ju tunnevad ka valu? Sellest ei maksa heituda. See on täiesti loomulik, et teemaga mitte kursis olevatel inimestel sellised küsimused tekivad. Tihti on selliste küsimuste taga siiras teadmatus, seetõttu on hea, kui oled ise selliste küsimustega juba tutvunud ning oskad neile vastata. Mõningatele korduma kippuvatele küsimustele on vastatud näiteks siin. Loe ka veganlusest rääkivaid raamatuid, artikleid või blogisid, vaata filme ning jälgi Youtube´is või Facebookis oma lemmikuid veganeid või organisatsioone. Teadmised annavad enesekindlust ning oskusi veganlusest rääkida, aga kindlasti ei pea sa teadma vastuseid maailma kõikidele veganlust puudutavatele küsimustele, nii et pole vaja muretseda, kui vahel küsijale vastuse võlgu jääd.

8. Vaheta järk-järgult välja ka muud mitte-vegan tooted. Veganlus ei ole ainult taimne toitumine. Veganlus on eluviis millega püütakse loomade kannatusi ja tapmist vähendada. Seega loobuvad veganid ka kosmeetikast ja kodukeemiast, mida on loomadel katsetatud ning mis sisaldavad mitte-vegan koostisosi, samuti ei kanna veganid nt nahast ja muudest loomsetest materjalidest riideid või jalatseid. Kuuldes loomatööstuse julmustest, otsustavad paljud veganid sellistest esemetest kohe loobuda. Enamasti annetatakse või kingitakse mitte-vegan asjad ära. Kuid tihti pole see majanduslikult võimalik hoobilt mitte-vegan asjad veganasjade vastu vahetada ning siis kantakse kompromissina vanad riided ja jalatsid lõpuni ning alles seejärel ostetakse uued asjad. Sama lugu kosmeetikaga jms.

Loodan, et leidsid sellest postitusest ideid, kuidas veganiks hakata.

Artikkel ilmus esmakordselt 05.05.2016 Fitloora blogis.

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin

7 Comments Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s