Küsimused ja vastused

Vastan mõningatele anonüümselt esitatud küsimustele. Kui soovid veganluse kohta anonüümselt küsimusi küsida, siis saad seda teha siin. Avaldan vastused siin blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

„kas pole hirmus, kui kõikidest sõpradest ilma jääd, kui veganiks hakkad?“

Vastupidi, mul pole elu sees olnud nii palju sõpru ja uusi tuttavaid, kui praegu veganina. 🙂 Öeldakse ju, et pärast ülikooli inimestel enam pigem uusi sõpru ei teki. Aga minu sotsiaalelu on küll eriti toredaks läinud just tänu veganlusele ja tänu sellele, et meid on üha rohkem. See on kindlasti üks suur pluss veganluse juures, et sinu ümber on toetav ja sõbralik kogukond.

„Kui ise oled lihasööja ning soov on seda ka edaspidi teha, siis kuidas toimida ja suhelda pealetükkiva veganiga, kes seda mulle ette heidab? Olukorras, kus mittesuhtlemine pole variant (tegu lähedasega/sugulasega/töökaaslasega) ning ise veganiks hakata ka ei soovi. Lihtsalt sõbralikult läbi saada ning toidu teemat vältida? Nt karsklaste/alkoholi tarvitajate vahel toimuva nääkluse on mu tuttavad lahendanud sel moel, et küsinud küsimusele “Miks sa ei joo?” vastu: “Aga miks sina jood?”“

Aus vastus minu poolt on loomulikult see, et hakka veganiks. Kuna veganlus on minu silmis eelkõige õigluse ja eetika küsimus, siis ma ei saa vastata, et söö rahulikult liha jms edasi, sest teised tundlikud olendid peavad ju seeläbi surema ja kannatama. Samas muidugi mõistan, et tavaliselt sellest ei piisa, kui keegi palub veganiks hakata, vaid selleks on vaja mingisugust lisamotivatsiooni ning iga inimene jõuab veganluseni omas tempos ja omal ajal. Arvan, et veganlusest rääkimiseks on ka oma aeg ja koht, nt mitte-veganitega koos lõunat süües ma ise pigem ei hakkaks neile loengut pidama ja nende ees olevale lihatükile vastikusega osutama. Samas, kui keegi ise selle teema tõstatab, siis olen alati valmis küsimustele vastama.

Võib-olla alguses olekski hea ise vastata sarnaselt sellele samale küsimusele, mis joomise kohta näiteks tõid: „Aga miks sina vegan ei ole?“ Sellele võiks kohe tõsiselt vastata ja sügavalt järele mõelda, mitte lihtsalt pealiskaudselt öelda “mmm bacon” või “taimedel on ka tunded”. Teine samm – mine täiesti siiralt oma vegantuttava juurde, küsi tema käest, miks ta on vegan ja kuula tema jutt vahelesegamata ära. Need nääklused tekivad tavaliselt siis, kui pillutakse vastamisi suvalisi lauseid ja solvanguid ning keegi kedagi ei kuula ja teise juttu ei süvene. Te võite isegi kokkuleppe või kompromissi teha, et vegan räägib sulle oma põhjustest, sina kuulad vastuvaidlemata ja vahelesegamata tema jutu ära ning siis edaspidi tema sind enam veganluse jutuga ei tüüta. Tema on saanud südamelt oma maailmavaate edasi anda ning sina pääsed edaspidistest etteheidetest.

“Lihast loobumine pole probleem kuid kalastamist ei suuda lõpetada. Püüan catch&release põhimõttel ja üritan kalale võimalikult vähe kannatusi valmistada. Mis on teie arvamus?”

Arvan, et tuleks uus hobi leida. Vaevalt, et selline väntsutamine kaladele mõnu pakub. Vastupidi, see põhjustab neile suurt stressi, mille tagajärjel nad võivad hiljem surra. Samuti tekitab konks neile ju vigastusi. Kalad tunnevad valu samamoodi nagu teised loomad. Üha enam leidub teaduslikku tõendusmaterjali ka kalade intelligentsuse ja huvitava sotsiaalelu kohta. Nad on tegelikult vahvad tegelased. Tean ka teisi kirglikke kalamehi, kes taimetoitlaseks hakates kalastamisest loobusid ning on selle otsusega väga rahul ega kahetse seda. Kalastamise juures on tavaliselt muud asjad, mis tegelikult rõõmu pakuvad: varajased vaiksed hommikutunnid, päikesetõus, karge õhk, keskendumisest tekkiv meditatiivne seisund jne. Seda kõike saab nautida ju ka kellelegi kannatusi põhjustamata.

“eestis on väga vähe veganeid. kas see tähendab, et jääd igavesti üksi, kui veganlust katsetad enda peal?”

Very-Funny-Animal-Faces-13

Eestis on juba päris palju veganeid, pakun, et ikka tuhandeid kui mitte rohkem ja veganeid tuleb järjest juurde. Veganlus on 21. sajandi üks olulisemaid sotsiaalse õigluse liikumisi. Üha enam inimesi mõistab, et loomade tapmine ja kasutamine pole tänapäeval enam eetiliselt õigustatud. Lisaks pakub vegantoitumine mitmeid tervise-eeliseid ning on ka hea keskkonnale. Paljud suured tervise ja keskkonnaorganisatsioonid üle maailma juba soovitavad veganlust. Katsetamise periood on mul ammu läbitud, olen vegan olnud üle viie aasta ja ei näe põhjust miks peaksin endise elu juurde tagasi pöörduma, kui saab elada palju paremini.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin

 

One Comment Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s