Miks ma olen vegan?

Miks ma olen vegan?

Lihast loobusime abikaasaga koos kümme aastat tagasi peamiselt vägivallatuse idee tõttu. Ühel hetkel tabas meid lihtsalt mõistmine, et kui soovime elada vägivallatut elu, siis ei saa sinna juurde kuuluda loomade söömine. Kahjuks läks veel mitu aastat aega, enne kui meieni jõudis info, et ka piima, munade ja muu loomse tootmine pole vähem vägivaldne. Lisaks puudus tol ajal muidugi ka info veganluse positiivsete tervisemõjude kohta. Kui aga saime neist kahest asjast teadlikuks, siis tuli ka veganiks hakkamise otsus lihtsalt.

Tänaseks on veganlus minu jaoks eelkõige elementaarse õigluse küsimus. Arvan, et loomad ei ole mõeldud meie heaks ega tarbeks. Keegi meist ei pea õigeks teiste isikute kohtlemist tooraine ja orjana, kuid ka loomad on isikud ja indiviidid, mitte anonüümne mass, keda oma suva järgi tappa ja ekspluateerida. Selleks, et mõista, et loomadel peaksid olemas olema teatud põhiõigused, näiteks õigus elule, ei pea neid tingimata armastama ega nunnudeks pidama. Ma ei armasta kõiki inimesi, ometi mõistan, et on teatud inimõigused, mis peavad laienema kõikidele inimestele olenemata nende soost, rassist ja sättumustest. Sama on loomadega. Olen liigipõhise diskrimineerimise (spetsiesismi) vastu ning veganlus on parim viis selle näitamiseks ja loomadele õiglasema elukeskkonna loomiseks.

TAVS_20150702_veganismisnotadiet-1024x1024

Veganlus on algusest peale olnud loomaõiguslusliikumine ja sellisena on see ka ainus liikumine, mille võimuses on maailma muuta. Kui võtame loomad võrrandist välja, on veganlus tõesti vaid trend või üks toitumise vorme nagu Paleo või Atkins või mis iganes muu toitumisviis. Kuid veganlus ei ole trend, samamoodi nagu pole trend feminism või mõni muu sotsiaalse õigluse liikumine või filosoofia.

Miks ma olen aktivist?

Loomaõigusluse ja aktivismiga olen tegelenud peamiselt viimased kolm aastat. Tagasihoidliku inimesena ma alguses pigem vältisin avalikult nendel teemadel sõna võtmast, sest paratamatult tekitab veganlusest ja eriti eetilisest veganlusest rääkimine inimestes ebamugavust ja annab pinnast konfliktide tekkeks. Kuid ühel hetkel sai selgeks, et kui veganid ei võta sõna loomade heaks, siis ei tee seda keegi. Veganiks hakkamine on loomade olukorra parandamiseks suur ja oluline samm, kuid selleks, et suhtumine loomadesse ühiskonnas muutuks, tuleb nii veganlusest kui ka loomade olukorrast pidevalt avalikult kõneleda. Minu jaoks on parim meedium selleks internet ja Facebook, sest kirjalik väljendus on minu tugevam külg. Seetõttu olen aktiivsem just nendes kanalites. Mõni teine inimene on jällegi andekas avalik esineja või hea kokk või osav ärinduses jne. Usun, et tulekski leida endas see, mida teed hästi, milles oled andekas või mis valmistab rõõmu ning siis ühendada see veganluse propageerimise ja aktivismiga.

Loe ka artiklit “Miks ma jään alatiseks veganiks”.

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin

One Comment Add yours

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s