Laisa naise laisad mõtted

Vaatasin, et 2016. aasta juunis, kui blogi oli alles mõne kuu vanune, olen siia kirjutanud 15 postitust. Vau! 2019. aastal olen kuue kuu jooksul hakkama saanud vaid üheksa postitusega. Kuigi see ei tähenda, et ma poleks kirjutamisega tegelenud, olen küll, aga mujale, mis tähendab, et blogi on kuidagi jäänud vaeslapse seisusesse. Näiteks on hiljuti ilmunud…

Veganid kui peksukotid

Ma ei talu hästi kriitikat. Võtan seda tihti väga isiklikult. Ja teen sellest automaatselt järelduse, et olen mõttetu ja andetu tegelane. Näiteks eelmisel suvel, kui koostasime koos abikaasaga ühte olulist infomaterjali ning ta üritas mulle nõu anda, kuidas seda paremaks muuta, läksime ikka korralikult tülli. Mulle lihtsalt ei mahtunud pähe, et kuidas ta saab niimoodi…

Veganid ei ole pühakud

Eile käisin ühel üritusel, kus olid koos inimesed, kes teadlikult tegelevad pideva enesearengu ja sisekaemusega, et lihtsustatult öeldes olla paremad nii end kui ka teiste vastu.  Seal tutvustati mõnda neist ka lähemalt. Mulle jäi meelde ühe esineja öeldud lause, mis kõlas umbes niimoodi: “Ärge arvake, et nad on nüüd pühakud valmis.” Sellele järgnes selgitus, kuidas…

Väikesed rõõmud

Eile ja üleeile käisin Sheffieldi ülikoolis konverentsil “Animal Remains”.  Sain jälle natuke targemaks ja kogusin häid mõtteid. Kuigi minu puhul kehtib küll see ütlus, et mida rohkem teada saan, seda rumalamana ennast tunnen, sest avastan üha enam asju, millest ma midagi ei tea, aga mis tunduvad nii olulised ja põnevad. Ja nii suureneb pidevalt see…

Rõõmutu ja kole

Ma ei teagi, kuidas seda postitust alustada või tegelikult ei tea ma isegi, millest täpselt rääkida tahan. Ühesõnaga, tunnen viimasel ajal, et olen rõõmutu ja kole. Tegelikult on see “viimane” aeg kestnud juba ilmselt ligi aasta. Noh, masenduses olin juba enne, sest ma olengi masendusse kalduv inimene, aga nüüd olen saavutanud mingisuguse apaatsuse uue taseme,…

Asjade seis

Oeh kui kaua ma pole blogisse kirjutanud! Kadunud pole ma kusagile, lihtsalt vahepeal on keerulised ajad olnud ning pole kirjutamise tunnet tekkinud. Olin tegelikult isegi mitu nädalat Eestis, aga mitte just kõige rõõmsamatel põhjustel, seega ei saanud isegi kõikide sōprade ja tuttavatega kokku, kellega muidu ikka kohtun. Aga see-eest kohtusin mõnede uute toredatega ning sain…

16 vegan õhtusööki

Tegelikult oli mul jaanuaris plaanis teha väljakutse, et teen foto kõikidest oma jaanuarikuu õhtusöökidest, et näidata, mida üks vegan siis kuu aja jooksul sööb. Aga see plaan luhtus, sest mingil hetkel läks mul pildistamine meelest, siis jälle piirdus õhtusöök vaid smuuti või hummuseleibadega, mida tundus mõttetu pildistada, ja lõpuks ma enam lihtsalt ei viitsinud fotosid…

Kui naerad veganite üle, siis …

Kui naerad veganite üle, siis kelle või mille üle sa tegelikult naerad? Rohusööjatest hipide üle, toidupõlguritest tibide üle, ebaratsionaalsete äärmuslaste üle, toladest nõrgukeste üle? Nii sa ehk arvad. Aga sisuliselt naerad sa hoopis millegi muu üle. Sa naerad selle üle, et hirmu ja valu tundval olendil lõigatakse kõri läbi, naerad selle üle, et ta keha…

Majaost ja remont

Sügisel kirjutasin sellest, kuidas kolisime Sheffieldi ning hakkasime maja ostma ja korterit üürima. Kolm kuud möödus kiirelt ja paar nädalat tagasi saimegi oma majakese kätte. Seekord toimus see tõesti Inglismaa mõttes kiiresti, tavaliselt läheb kinnisvaraostuga seotud bürokraatia peale ikka üle kolme kuu …. Kuna me korterit vähem kui kuueks kuuks üürida ei saanud, siis otsustasime,…

Kuus küsimust uueks aastaks

Sel aastal ma uusaastalubadusi ei anna. Kuidagi ei ole sellist tunnet ega motivatsiooni mingeid konkreetseid asju välja mõelda. Varsti peame niikuinii jälle kolima hakkama ning tööotsingud on ka piisav väljakutse, nii et ma ei hakka ennast muude lubadustega koormama. Jummel Juurikas vastas oma blogis kuuele küsimusele, mida uuel aastal endalt küsida. Ta kutsus üles ka…

Unistustest ja nende täitumisest

Kui ma oli laps, siis mulle meeldis väga-väga unistada. Võiks öelda, et lausa elasingi igal võimalusel unistuste maailmas, et pääseda mitte just kõige toredamast reaalsusest, mis mind tol ajal ümbritses. Nüüd ma enam ei unista. Või noh, nii pole ka päris õige öelda, eks igaüks ikka unistab, aga unistustel lihtsalt pole minu elus enam nii…

Elu halvim burger

Kas ma olen teile juba rääkinud, kui väga mulle meeldib mu uus kodulinn? Sheffield on tõesti ilus ja huvitav. Pidevalt toimub põnevaid sündmusi ja näitusi, näeb häid lavastusi, avatakse lahedaid toidukohti jne. Siin on rõkkav kultuurielu, kirev ja sõbralik elanikkond ning imekaunis loodus. Novembri lõpus avati siin uus vegan toidukoht või õigemini sotsiaalkeskus HeartCure Collective….