President Kaljulaid saatis tänavu välja 2550 jõulukaarti sõnumiga: „Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta”.
Sellised sõnad lausus Maailma Looduse Fondi esindaja Tanya Steele, soovides tähelepanu pöörata asjaolule, et alates 1970. aastast on inimtegevuse tõttu looduses vähenenud kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate arv tervelt 60 protsenti. Selle põhjuseks on kliimamuutused, metsade kadu, ülepüük ja salaküttimine.
Oktoobris avaldatud Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) raportist selgus, et inimkonnal on aega 12 aastat kliimakatastroofi vältimiseks. Kui maailma keskmine temperatuuritõus jääks selleks ajaks 1,5 °C piiresse, aitaks see maandada kliimamuutustega seotud riske.
Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) hoiatas aga et kliimamuutusega võitlemise “aken” on peaaegu suletud ning kui kasvuhoonegaaside teket järsult ei vähendata, siis kliimamuutuse mõju elusloodusele muutub üha hävitavamaks.
Ignoreeritud tööstus
Ka Eestis toimuvad olulised arutelud metsade kaitsmise ja ühe meie suurima saastaja põlevkivienergeetika teemadel. Kuid üks sama oluline, aga suuresti ignoreeritud osa on loomse toidu mõju keskkonnale ning asjaolu, et globaalsel tasandil on liha- ja piimatoodete tarbimisest loobumine parim viis ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.
Hiljutisest Oxfordi Ülikooli ja Šveitsi LCA Research Group’i uuringust selgus, et liha- ja piimatööstuseta kuluks maailmas toidu tootmiseks praegusest 76% vähem põllumaad, õhku paisataks 49% vähem kasvuhoonegaase, õhusaaste väheneks 50%, veesaaste 49% ja magevee kasutus 19%. Samuti saaksime loomsetest toodetest loobudes tunduvalt vähendada metsade kadu, sest 67% põllumajandustegevuse käigus metsade hävitamise põhjuseks on loomasööda kasvatamine. Ka kõige keskkonnasäästlikumad loomsed tooted põhjustavad rohkem keskkonnakahju kui kõige vähesäästlikumate taimsete saaduste kasvatamine.
Kuigi loomse toidu tarbimise vähendamise olulisust nii keskkonna kui ka inimeste tervise aspektist kinnitavad üha rohkemad teadusuuringud, siis reeglina see info poliitilistesse aruteludesse ei jõua ning paraku ignoreerivad seda tihti ka keskkonnaorganisatsioonid. Markantseimaks näiteks on praegu toimuv ÜRO kliimamuutuste konventsiooni (COP24) kohtumine, kus 30 000 inimesele pakutakse 12 päeva jooksul ohtralt loomset toitu.
Ka Eesti keskkonnaorganisatsioonid jäävad loomse toidu keskkonnamõjust rääkides tagasihoidlikuks. Ilmselt tulevad siin mängu isiklikud maitse-eelistused ja hirm avaliku pahakspanu eest, mis aitavad teema olulisust pisendada või sootuks vältida. Tasased väited, et natuke võiks vist, jah, lihatarbimist vähendada, ei adresseeri teema tõsidust ega pakilisust. Isiklikud maitse-eelistused tuleks kliimakatastroofi äärel olles kõrvale heita ning selle asemel mõelda reaalsete sammude peale, mida ühiskondlikul tasandil saaks ära teha.
Kuidas edasi?
Alustada võiks kasvõi sellest, et avalike asutuste (ja loomulikult ka keskkonnaorganisatsioonide) üritustel ei pakuta loomset toitu. Võin lubada, et ka kõige suurem lihaarmastaja ei sure sellest, kui saab mõnetunnisel konverentsil taimse toiduga kõhtu täita. Eeskuju võiks selles osas näidata muidugi ka erasektor.
Samuti peaks avalikes asutustes ((üli)koolid, haiglad, kaitsevägi, lasteaiad jt riiklikud asutused) olema alati võimalus saada taimset toitu. See peaks olema loomulik valik, mitte pikalt väljavõideldud erand, nagu see hetkel olema kipub.
Vajalikud on ka laialdased tervise- ja keskkonnaorganisatsioonide (eriti riiklike institutsioonide) kampaaniad, mis tutvustaksid loomse toidu liigtarbimise mõju tervisele ja keskkonnale ning annaksid näpunäiteid menüüs vajalike muudatuste tegemiseks. Sh on oluline, et info vegantoitumise kohta oleks laialdaselt kättesaadav (näiteks riiklikes toitumissoovitustes), et inimesed, kes soovivad loomsest loobuda, ei takerduks müütide ja hirmulugude võrku, vaid leiaksid oma menüü planeerimiseks lihtsasti üles usaldusväärse info.
Kriitilise pilguga tuleks üle vaadata riigipoolsed loomakasvatusse suunatud toetused. Loomsete toiduainete (üle)tootmist doteeritakse ja nende hinda hoitakse kunstlikult madalana arvestamata nende keskkonnamõjuga. Samal ajal on aga taimsed alternatiivid kallimad ja seetõttu tarbijatele raskemini kättesaadavad.
Valimiste eel
Kliimakatastroofi ja selle laialdaste mõjude ärahoidmiseks on kõikidel riikidel vaja kiiremas korras ette võtta tõsiseltvõetavaid samme. Kuigi ka indiviidi tasandil on meie tarbimisvalikutel keskkonna hoidmisel oluline roll, jääb üksikute roheliselt mõtlevate inimeste sammudest väheseks, kui poliitilisel tasandil neid hoiatusi jätkuvalt ignoreeritakse. Seega loodan, et presidendi olulise sõnumiga jõulukaart on esimene samm selles suunas, et ka kevadiste valimiste ajal näitavad parteid üles, et mõistavad nende teemade tõsidust. Ükskõik, millist poliitilist vaadet keegi ei esindaks, pole sellega kliimakatastroofi äärel olevas maailmas varsti enam midagi peale hakata. Keskkond on meie kõigi ühine teema, sest planeet Maa on meie kõigi ühine kodu.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Päevalehes 23.12.2018.
Vegani päevaraamat 