Pole ammu niisama suvakatele küsimustele vastanud. Aga mida muud hilja õhtul ikka teha?
Mis on su lemmikraamat? Liiga keeruline küsimus. Neid on palju. Nimetan mõne ilukirjandusliku, mis on millalgi jalust rabanud või mida aeg-ajalt ikka üle loen:
- Virginia Woolf “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”)
- Donna Tartt “Ohakalind” (“The Goldflinch”)
- Ian McEwan “Lepitus” (“Atonement”)
- Gabriel García Márquez “Sada aastat üksildust”
- Evelyn Waugh “Tagasi Bridesheadi” (“Brideshead Revisited”)
- Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”
- Anton Tšehhovi näidendid
- Tom Stoppard “Arcadia”
- Italo Svevo “Zeno südametunnistus”
Mis on su lemmikfilm? Viimastel aastatel olen väga harva fime vaadanud. Õhtuti aju väljalülitamiseks eelistan vaadata (mõttetuid) seriaale. Ja viimast kinoskäiku ei mäletagi. Nii et lemmikfilmid on pigem aastatetagused. Mõned näited:
- “Hommikueine Tiffany juures” (“Breakfast at Tiffany’s”)
- “Tõlkes kaduma läinud” (“Lost in Translation”)
- “Gerry”
- “Elu on ilus” (“Life is Beautiful”)
- “Bridget Jones’i päevik” (Bridget Jones’s Diary)
- “Südaöö Pariisis” (“Midnight in Paris”)
- “Sügisball”
- “Bright Young Things”
Kõige hirmutavam film, mida oled kunagi näinud? Ma ei vaata õudukaid, aga millegipärast lapsena mul lubati neid vaadata, nii et sellest ajast on parajad traumad teatud filmidest, nt “Elm Streeti luupainaja”, “Ehast koiduni” jms, mingit zombi filmi mäletan ka, mis jättis aastateks jälje. Saan aru, et need polegi tänapäevaste terminite järgi erilised õudukad, aga öelge seda kümneaastasele, kelle arust on tema enda kodu väliskoridor pimedal talveõhtul kõige hirmsam koht, sest trepist võivad vampiirid või zombid alla tulema hakata.
Kes aga tahab midagi tõeliselt õudset vaadata, siis soovitan filme Earthlings või Dominion. Kõige õudsem nende juures on asjaolu, et need pole väljamõeldised.
Millisesse kuulsusesse oled armunud? See sõltub tavaliselt sellest, mis seriaali parasjagu vahin. Praegu nt “Madam Secretary”. Ja loomulikult tekitab see meespeategelane (näitleja Tim Daly) seal mulle tundeid. 😀 Suht lootusetu ka, kui tegelane on tark ülikooliprofessor. Aga kõige rohkem mulle meeldib vist siiski nendevaheline mõistlik ja tugev suhe seal. Kes veel? No Dylan Morani “Black Booksi” tegelaskuju on suht kindlapeale minek, muidugi.
Kui sinu elust tehtaks film, siis kes sind mängiks? Meryl Streep, aitäh. Aga film tuleks igav, esimese kümne minuti jooksul luban teil magama jääda. Kuigi Streep suudab samas iga filmi heaks teha.
Kui sul on halb päev, siis kuidas endal tuju tõstad? Ostan raamatuid, magan ja söön krõpsu …
Millist toitu sa kunagi süüa ei suudaks? Liha ei suudaks, aga ma ei pea seda ammu enam ka toiduks. Marineeritud seened pole ka minu teema.
Kõige ilusam koht, kus oled iial käinud? Mulle meeldivad ajaloolised ülikoolilinnad, nt Oxford. Ja muidugi igasugused vanad raamatukogud või erilised raamatupoed! Looduse mõttes oli Hawaii korralik elamus. Aga Sheffieldi vaated on ka minu silmis täiesti imelised. Näiteks olen siin elades aru saanud, et ka võsa võib olla oma mitmekesisuses kaunis.
Millise saavutuse üle oled uhke? Tunnen üha enam, et mulle ei istu inimeste väärtustamine nende saavutuste kaudu. Kellegi väärtus ei peaks sõltuma tema ametist, ülikoolikraadidest, palgast, kuulsusest, erakordsetest tegudest jms. Muidugi on mul hea meel, kui kellelgi läheb hästi ja ta on oma alal edukas, aga see pole kõige olulisem.
Mille üle ma uhke olen? Näiteks oma pikaealise suhte/abielu üle. Samas ma ei tahaks seda saavutuseks nimetada, sest kui kooselu ikka ei toimi, siis ma arvan, et inimesed ei peaks hambad ristis õnnetuna seda jätkama, ja lahkuminek on sellisel juhul igati ok. Aga ma lihtsalt kogu aeg imestan, et nii pikkade aastate ja rutiinse elu järel on armastus meil tõepoolest endiselt alles ja et täitsa ongi nii, et ikka veel tekitab koosolemine hea tunde.
Ootan teistelt blogijatelt ka kaasamängimist ja küsimustele vastamist. Jummel juurikas ja Nullkulu, vaatan teie poole. 🙂
Vegani päevaraamat 