Kui naerad veganite üle, siis kelle või mille üle sa tegelikult naerad? Rohusööjatest hipide üle, toidupõlguritest tibide üle, ebaratsionaalsete äärmuslaste üle, toladest nõrgukeste üle? Nii sa ehk arvad. Aga sisuliselt naerad sa hoopis millegi muu üle.
Sa naerad selle üle, et hirmu ja valu tundval olendil lõigatakse kõri läbi, naerad selle üle, et ta keha tükeldatakse, naerad selle üle, et emadel kistakse käest nende lapsed, naerad selle üle, et ühepäevased beebid visatakse purustajasse, naerad selle üle, et kellelegi pannakse hapet silma, naerad selle üle, et vabadust ihkav olend peab oma lühikese elu veetma trellide taga, naerad selle üle, et keegi peab piineldes lämbuma. Sa naerad kõige selle üle. Sa naerad vägivalla ja ebaõigluse üle.
Sa naerad süütute ohvrite üle. Ja sa naerad ka inimeste üle, kes on otsustanud, et nad ei soovi enam selles vägivallas osaleda. Sa naerad nende üle, kes pingutavad iga päev selle nimel, et see ebaõiglus lõppeks.
Ja sellega su naer ei lõppe.
Sa naerad keskkonnakatastroofi üle, liikide väljasuremise üle, veepuuduse üle ja näljahäda üle.
Sa naerad vähi, diabeedi ja südamehaiguste üle.
Sa naerad ja sa naerad … Aga kui sa veganlust mõistaksid, kui sa oleksid päriselt ka süvenenud, et mida see tähendab ja kelle või mille eest veganid võitlevad, siis sa ei naeraks. Su naer vahetuks välja pisarate vastu. Su naer muutuks tegudeks. Su naerust saaks maailma muutev jõud ja ebaõigluse vastane tööriist.
Vegani päevaraamat 