Elu halvim burger

Kas ma olen teile juba rääkinud, kui väga mulle meeldib mu uus kodulinn? Sheffield on tõesti ilus ja huvitav. Pidevalt toimub põnevaid sündmusi ja näitusi, näeb häid lavastusi, avatakse lahedaid toidukohti jne. Siin on rõkkav kultuurielu, kirev ja sõbralik elanikkond ning imekaunis loodus.

Novembri lõpus avati siin uus vegan toidukoht või õigemini sotsiaalkeskus HeartCure Collective. Sotsiaalkeskus seepärast, et tegemist on vabaühinguga, kus lisaks kohvikule on ka raamatukogu, koosolekuruum, eetiliste rõivaste kauplus ja nullkulu kauplus. Aasta alguses kogusid nad selle avamiseks ühisrahastusplatvormi kaudu annetusi. Vana laohoone remonditi ära aga vabatahtlike toel. Välja kukkus hubase ja noortepärase atmosfääriga kohakene, kus on tõesti mõnus aega veeta.

Kohvikust läheb uks pisikesse raamatukokku, mille tarbeks saab raamatuid annetada. Valik on juba päris hea, seal on nii loomaõiguslikke kui ka inimõigustega seotud tekste. Annetasin isegi mõned. Kahjuks selgus kohapeal, et raamatute laenutamine sealt niisama lihtne polegi. Laenutamiseks tuleks ennast Patreonis nende toetajaks registreerida ja annetada neile vähemalt 8 dollarit kuus. Minu arust see päris õige samm pole. Raamatukogu on eelkõige vajalik ju just neile, kes ise ei jaksa raamatuid osta. 8 dollarit kuus võib mõne jaoks päris suur summa olla. Saan aru, et neil on vaja annetusi, et sotsaalkeskust üleval pidada, aga raamatukogu pole minu arust see koht, mille arvelt kohustuslikke annetusi küsida, eriti kuna raamatud on neile niikuinii juba annetatud. Kahtlustan, et praeguse süsteemiga jäävad raamatud sinna lihtsalt seisma ja laenutajaid tuleb napilt.

Aga nüüd toidu juurde. Tellisime B12 burgeri, ahjukartulid ja okraampsud. Kartulid olid maitsvad. Okraampsud huvitavad, aga kuidagi magedad.

Kahjuks pean tõdema, et burger oli mu elu halvim. Alles peale selle nägemist tuli mulle meelde, et olen ju selle B12 burgeri kohta varem midagi kuulnud. Nimelt on see üks neist sellistest kotletidest, mis matkib liha. Mina ei igatse liha kohe üldse mitte ja üldiselt väldin igasuguseid tooteid, mis seda meenutavad. Ja see burger tõepoolest maitses nagu mingi veiseburger ehk minu jaoks kohe väga-väga halvasti. Sellel oli lihale omane vetruv tekstuur, kergelt roosakas värvus, metalne maitse, lisaks oli see rasvane, aga pigem jäi mulje searasvast, mitte taimerasvast. Jätsin pool alles, sest mul hakkas lihtsalt halb. Tõdesin veelkord, et pole lootust ka, et ma kunagi hakkaks uuesti liha sööma.

Kuid neile, kes liha igatsevad, aga loomade tapmist ei poolda, võib see küll hea valik olla, nii et proovige järele, kui seda kusagil näete.

Kuna see koht alles avati, siis usun, et neil muutuvad asjad ajaga paremaks. Igal juhul hoian neile pöialt, sest sotsiaalkeskuse idee on ju väga äge ja selline koht igati vajalik. Aga lemmikuks vegan söögikohaks jääb Sheffieldis praeguse seisuga Café+ Red Haus Books, millest kirjutasin siin. Samas on mitmed kohad veel külastamata. Nendest siis edaspidi.

Jälgi blogi Facebookis