Veganlus ei vääri kuldmedalit

Inspireeriv algus, kas pole? Aga see on tõsi. Veganlus on vähim, mida saame loomade heaks teha. Ja kuigi meile tundub, et loobume veganiks hakates paljust ja astume suure-suure sammu, siis on see vaid näiline. Veganitena ei loobu me millestki, vaid lõpetame selle võtmise, mis polnudki meile mõeldud. See on elementaarne õiglus ja austus teiste tundevõimeliste olendite suhtes. See, et me laseme teistel elada, on elementaarne. See, et me ei varasta teiste tagant, ei vägivallatse nende kallal ega tapa neid, on elementaarne. Teiste elude austamine on elementaarne ega vääri kätemerd ja kuldmedalit. See ei ole ülim heategu ega tee meid kuidagi paremaks. Inimeste puhul me mõistame seda, aga loomade puhul kahjuks mitte.

vegan

Vegan olemine tundub keeruline vaid seetõttu, et elame spetsiesismist läbiimbunud maailmas. Maailmas, kus teiste vastu suunatud vägivald, nende kasutamine, tapmine ja nende tagant varastamine on norm. Aga kujutlege maailma, kus teisi tundevõimelisi olendeid ei kasutata. Kui nii on lihtsam, siis kujutlege maailma, kus loomi ei eksisteerigi ehk pole neid, keda saaks kasutada ja tappa. Siis ju poleks vegan olla keeruline? See oleks sama lihtne ja normaalne, nagu praegu on mitteveganlus. Kas pole?

Meil kõigil on võimalus juba täna luua selline maailm, kus loomi ei kasutata. Maailm, kus neil lastakse lihtsalt olla. Maailm, kus teiste tundevõimeliste olendite austamine on tõepoolest elementaarne. Normile vastuhakkamine võib tunduda alguses heidutav. Harjumuste muutmine võib tunduda raske. Teistest erineda võib tunduda hirmutav. Aga tegelikkuses on veganlus tõepoolest vaid miinimum, elementaarne õiglus, mis peaks olema nii levinud ja nii loomulik olemisvorm, et see ei vääri isegi tähelepanu mitte.

it-is-not-an-act-of-kindness-to-treat-animals-19144275

Jälgi blogi Facebookis