Kui suve alguses hakkasin koostöös Eesti Vegan Seltsiga koostama uut veganluse teemalist voldikut, tuli mul mõte, et meil oleks vaja sinna ühte toredat kaanestaari ja tema lugu. Seltsi eelmistel voldikutel on Jennifer ja Agda, kes elavad Soome farmiloomade varjupaigas Tuulispää.
Seekord tundus mulle, et alustada võiks hoopis ühe koerakese loost ja äkitselt tuli meelde Svammi oma erilise nime ja olemisega. Ma ei teadnud temast tegelikult midagi peale selle, et ta on vahva, elab Islandil ning et teda armastatakse väga-väga.
Selgus aga, et tema loo algus polnud sugugi nii imeline. Kuidagi oli ta sattunud varjupaika, kus ta 2008. aastal kohtas oma sõpra ja kaitsjat. Svammi loo kokkuvõtet saabki uuelt voldikult lugeda:
„Praegu elab Svammi kargel Islandil. Ta armastab pikki jalutuskäike, mida on saanud varasemalt nautida ka Belgias ja muhedas Supilinnas. Enne seda elas ta aga varjupaigas. Keegi ei tea, milline oli tema varasem elu. Üks on kindel – ilus see ei olnud. Tal oli meeletu hirm inimeste ees. Päriselt pole ta tänaseni taastunud: ta ei haugu ega oska mängida, ta kardab valje helisid ja järske liigutusi. Aga jalutada ta armastab ja nii käibki oma sõbra ja kaitsjaga igal pool kaasas.“
Svammi sõber Sirilin lisab, et tal on siiani telefonis pilt koerakesest varjupaigas, et huvilistele näidata, milline ta alguses oli:
“Panen ekstra aega selle alla, et Svammi näeks alati välja võimalikult hooldatud. Seda põhjusel, et nädalas paaril korral tullakse tänaval mulle ligi ja küsitakse, et mis tõugu mu nunnu koer on. See on hetk, kus ma võtan välja selle pildi ja ütlen oma standardlause: “Kas te olete varjupaigas näinud neid põrandamoppe, keda mitte keegi ei taha? Vot see ongi see tõug! Lihtsalt veidikene pügamist ja te saate sama nunnu sõbra! Alati vaadake varjupaika! Kõige erilisemad koerad tulevad sealt! Ja vanad koerad on parimad kaaslased!” Svammist on saanud minu platform varjupaiga koertele hääle andmiseks.”
Aga kuidas see kõik ikkagi veganlusse puutub? Osaliselt just tänu Svammile avanesid tema sõbra silmad ning aitasid tal jõuda veganluseni:
„Ühel hetkel mõistsin, et Svammil on emotsioonid nagu minul. Tal on hirmud ja rõõmud. Järelikult on ju kõigil loomadel. See imelik side Svammiga ja vastutus tema eest muutis mu arusaamu loomadest täielikult. Loomad ei olnud enam mingid anonüümsed tegelased, järsku nägin neis isiksusi ja see oli hirmuäratav. Mida rohem jõuab minuni infot sellest, mis loomadega toimub, seda enam vajan oma koera, et nutta peatäis ja teda emmata, et ei oleks nii meeletult raske. Ma ei saa päästa kõiki, aga sain päästa ühe ja annan endast parima, et mitte teha liiga kellelegi teisele.“
Mida täpsemalt veganlus endast kujutab, seda saadki lugeda juba uuest Eesti Vegan Seltsi voldikust “Sissejuhatus veganlusse”. Selle veebis lugemiseks ja allalaadimiseks vajuta siia.
Paberil saab voldikut tasuta tellida kuni 25 tükki, kui kirjutad eestiveganselts@vegan.ee ja annad teada oma mobiilinumbri ja endale sobiva pakiautomaadi asukoha. Seltsil on ka teisi voldikuid (“Tervislik taimne toitumine”, “Miks veganid piima ei tarbi?”, “Miks veganid muna ei tarbi?”), mida saab samuti tasuta tellida. Vaata lisainfot siit.
Väikese vahva Svammi ja tema truu sõbra tegemisi saad aga jälgida Instagramis.
Vegani päevaraamat 