Kas olete tähele pannud, et vägivalla, tapmise, vangistamise, ärakasutamise põhjenduseks tuuakse tihti lapsed? Laste nimel õigustatame teiste vastu suunatud ebaõiglust ja rõhumist.

• Teiste röövimine ja vangistamine on vajalikud, sest lastel on tore ja hariduslik neid vaadata.

• Teiste piinamine ja peksmine on vajalikud, sest lastel on pärast lõbus neid esinemas näha.

• Teiste kõride läbilõikamine on vajalik, sest lapsed peavad nende kehasid sööma.

• Teiste emade beebide röövimine ja tapmine on vajalik, sest muidu ei saaks lapsed nende rinnapiima tarbida.

• Vastsündinute purustamine ja gaasitamine on vajalikud, sest nii saab tulusamalt lastele teiste kehaeritisi sisse sööta.

• Teistelt nahkade nülgimine on vajalik, sest nii saavad lapsed neid seljas kanda ja ilusaid tutte mütsi küljes vaadata.

Laste kaudu kinnistakse norme. Lastele õpetatakse, et vägivald on mitte ainult normaalne ja loomulik, vaid ka vajalik, lõbus, hariduslik, tervislik ja isegi idülliline.

Kuid see vägivald peidetakse ninnu-nännude valede taha. Lapsed armastavad ühtmoodi nii Mukit, Vissit kui ka Põssat ja Tibut. Nad hoolivad kõikidest ega taha kellelegi halba. Aga läbi lillede ja vikerkaarte selgitatakse neile, et Mukit me armastame ja hoiame, aga Vissi, Põssa ja Tibu peavad surema, et see ongi nende elu eesmärk. Vissid, Põssad ja Tibud ongi siia ilma meie jaoks ja kasutamiseks loodud.

Nii kasvavadki neist täiskasvanud, kes silmagi pilgutamata seda vägivalda toetavad ja õigustavad, täiskasvanud, kes ei sea iial kahtluse alla seda karjuvalt ebaõiglast teisi rõhuvat süsteemi. Ja kui neil endal lapsed tulevad, siis nad juba teavad, et laste nimel on veelgi olulisem kõige sellega jätkata.

Või kas ikka on? Äkki saab ka teisiti? Näiteks niimoodi:

Fotod: Jo-Anne McArthur/We Animals

Loe ka artiklit “Lastearst tuletab meelde: kaastunne ei sobi lastele”

Jälgi blogi Facebookis