Emotsioonidest

Loen juba pikemat aega ja tasapisi raamatut “Vägivallatu suhtlemine”. Tasapisi seetõttu, et tahan tõesti sellesse süveneda ja sealse info enda jaoks läbi mõelda ja selgeks õppida. Raamat õpetab oma emotsioone tundma õppima ja ennast väljendama nii, et oskaksime oma emotsioone ja vajadusi võimalikult selgelt, aga samas hinnanguid andmata edastada. Ega see nii lihtne polegi. Eriti igapäevases suhtluses kipume enda tunnete ja soovide analüüsimise asemel teisi süüdistama ja nende käitumisele hinnanguid andma. Mul on selle meetodi õppimiseks veel pikk tee minna.

Aga raamatut lugedes tekkis mul seos veganlusega. Väga tihti näeb veganlusest rääkivate artiklite, postituste, saadete, reklaamide ja isegi toidupiltide all naeruvääristavaid ja vihaseid kommentaare. Need reaktsioonid on mõistetavad. Samas ma ei ole kunagi nende peale mõelnud emotsioonidest lähtuvalt. Mõne sellise kommenteerijaga suheldes on esimeseks reaktsiooniks ikka temaga vaidlemine või talle linkide ja info edastamine. Heal juhul suudavad veganid ise jääda nendega suheldes viisakas ja sõbralikuks ega hakka tegelema solvamise ja sildistamisega. Halvemal juhul laskume nende tasemele ja laseme roppused ja muud probleemsed suhtlemisvõtted valla. Aga iga sellise trolliva või vähemtrolliva kommentaari taga on mingi emotsioon, mis paneb inimese kommenteerima. Kui teema jätaks külmaks, siis ei vaevuks ju kommenteerima.

Olen mõelnud, et teinekord võiks mõnelt selliselt kommenteerijalt küsida, et mis tundeid üks või teine veganluse teemaline artikkel või postitus temas tekitab. Mis tundeid temas veganlus tekitab? Kui vastus on klassikaline, et veganid on lollid ja ärge suruge oma vaateid mulle peale, siis pole tegemist tunnete kirjeldamisega. Emotsioonid on näiteks viha, kurbus, ärevus, mure, hirm, õõvastus, pettumus, segadus, süütunne, abitus, aga loomulikult ka rõõm, lootus, rahulolu, tänulikkus jne.

Finger art of people. The concept of a group of people with different personalities.

Mis tundeid veganlus ja loomade olukord Sinus tekitab? Ja miks?

Kas tunned näiteks hirmu, sest arvad, et jääd veganiks hakates millestki olulisest ilma? Näiteks hirm selle eest, et sa ei saaks enam nautida tuttavaid maitseid? Või hirm, et sinu kehaga juhtub midagi ja sa jääd haigeks?

Või on see pigem hirm muutuste ees? Kas tunned segadust ja abitust, sest veganlusega kaasnev on sinu jaoks tundmatu ja liialt hoomamatu? Mida süüa? Mida osta? Kuidas tagada kõigi vajalike ainete kättesaadavus? Kuidas korraldada oma igapäevaelu?

Kas tunned ärevust, sest ühiskonna silmis on veganlus midagi veidrat ja sa ei taha erineda ning oma eluviisiga tähelepanu äratada?

Või tekitab jutt loomade olukorrast sinus süütunnet ning sa teed kõik, et seda ebamugavat emotsiooni alla suruda?

Kas tunned ülevoolavat kurbust loomade olukorra kohta, aga samas võimetust midagi muuta?

Loomade olukorra peale mõeldes tunnen mina näiteks esmase emotsioonina tavaliselt kurbust. Seetõttu ma reeglina ei vaata koledaid või veriseid videosid ega pilte, sest ei taha kurvaks muutuda. Viimati, kui kirjutasin ajakirja Vegan aprillinumbrisse artiklit, pidin lugema jubedaid kirjeldusi sellest, kuidas ühes meditsiinilaboris koheldi primaate. See mõjus mulle emotsionaalselt nii tugevalt, et mul tekkis paanikahoog ja pidin mitu minutit õhku ahmima.

Teise emotsioonina tekib loomade olukorra peale mõeldes mul tavaliselt lootusetuse ja abituse tunne. Me tapame igas minutis 1,96 miljonit looma. See arv on nii suur. Sooviks ju kõiki neid loomi aidata. Ja see teadmine, et ma seda teha ei saa, tekitabki lootusetust ja abitust.

Viha on mulle pigem võõras emotsioon. Ühes hiljutises veganitele suunatud küsimustikus oli küsimus: “Kas tunnete viha inimeste vastu kes söövad liha?”. Kohe kindlasti mitte. Ma olen ju isegi pool elu liha söönud ja seda teevad suur osa mu lähedastest. Samas, kui loen vahel mõne koerapiinamise juhtumi alt kommentaare, siis näen seal küll palju viha. Tihti soovitakse loomapiinajale ka halba ja isegi surma. Seega pole imestada, et see võib viha tekitada, kui inimesed saavad teadlikuks ka teiste loomade piinamisest toidutööstuses ja mujal. Aga mul endal selliseid emotsioone pigem tekkinud pole.

Veganlus tekitab mulle aga positiivseid tundeid – lootust, rõõmu, inspiratsiooni, tänulikkust ja rahu. Sest ma tean, et vähemalt natukenegi saame niimoodi loomi aidata.

Igal juhul soovitan seda raamatut lugeda ning peatuda tihedamalt just enda emotsioonide peal ning mõelda, mis tundeid üks või teine asi Sinus tekitab.

cute-smiling-animals-26

Jälgi blogi Facebookis

One Comment Add yours

  1. Ella ütles:

    Jah, soovi korral saame muuta vaid iseennast, kuid sellega koos muutub natuke ka maailm ☺

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s