2017. aasta on minu jaoks möödnud rahutuse tähe all. Küll olen olnud rahutu oma elukorralduse pärast, küll maailma tuleviku pärast, küll veganluse suundumuste pärast. Järgmisel nädalal tahan pühade ajal võtta puhkust arvutist ja sotsiaalmeediast ning mõelda pisut järgmise aasta plaanide üle järele. Ma tean, et midagi on vaja muuta mul nii oma igapäevastes harjumustes kui ka oma aktivismis, sest olen väsinud nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Meelt ma ei heida, lootust paremasse tulevikku jagub.
Lubasin endale, et uuel aastal proovin olla rõõmsam. Mitte, et ma muidu oleks masenduses, aga väga tõsine olen küll kogu aeg. Kuidagi ikka on ju selline tunne, et kui maailmas on nii paljud asjad halvasti ja nii palju kannatusi, siis mis õigust on minul rõõmustada. Pealegi ei meeldi mulle elus üldse pealiskaudsus ning tihti tõlgendan lõbu ja rõõmu just pealiskaudsusena, mis ei ole tegelikult üldse õige. See suhtumine peab kindlasti muutuma. Rõõmuga ei peaks kaasnema süütunne. Ja just rõõmsad inimesed suudavad ju palju enamat teiste heaks ära teha. Kuidas rõõmsamaks saada? Seda ma veel ei tea, see on mulle kindlasti paras väljakutse, sest olen elu aeg olnud pigem melanhooliline. Aga ma hakkan proovima.
2017. aastal leidsin palju uut inspiratsiooni. Reastan siia enda jaoks aasta mõjukamad. Nemad on mulle eeskujuks kindlasti ka uuel aastal ja hakkavad üha enam kujundama mu lähenemist veganaktivismile.
See video: Human Supremacy: What Does the Animal Rights Movement Mean?
See raamat: Aphro-Ism : Essays on Pop Culture, Feminism, and Black Veganism from Two Sisters
See artikkel: Exploring Radical Veganism
See film: The Last Pig
Inspiratsiooni olen aasta jooskul saanud muidugi palju rohkem. Häid raamatuid ja artikleid on loetud palju rohkem. Aga need neli mõjusid kõige tugevamalt ja panid ühel või teisel viisil ahhetama ja päevade kaupa enda lummuses viibima.
Soovin kõigile ilusat pühadeaega ja loodan, et uus aasta toob teie ellu headust, rõõmu ja rahuolu. ❤