Niisama elust-olust

Suve alguses kirjutasin, et loobusin kohvist. Nüüdseks on sellest üle kolme kuu möödas, kohvi ma endiselt ei joo ning isu selle järele ka pole. See läks lihtsamalt kui arvasin. Ainult esimene nädal oli raske, kui mind vaevasid peavalu, uimasus, energiapuudus ja nina kinnisus. Mul oli nina mitu päeva ikka täiesti kinni, alguses ei osanud seda seostada kohvist loobumisega, aga siis lugesin kofeiinist loobumise sümptomeid ja ninakinnisus oli seal täitsa olemas. Selleks, et üleminek oleks lihtsam tarbisin edasi kofeiinivaba kohvi, mis andis sama maitseelamuse, aga n-ö kohvilaksu sellest ei saanud. Nüüdseks olen ka sellest loobunud.

Umbes kuu aega tagasi jõin kogemata ühe sojalatte. Oli selline olukord, kus kohvikus tuli kiirelt midagi tellida ja ma lihtsalt unustasin ära, et latte sisaldab ju kofeiini. Selle joomine oli suur viga. Mul hakkas peagi pilt keerlema ja süda kloppima ning kogu päeva oli väga halb olla. Aga vähemalt sain kinnitust, et kohv pole enam minu jaoks, eriti kui ma ei soovi maadelda mingisuguste ärevushäiretega või südamekloppimistega.

Kirjutasin suvel veel, et olen rahulolematu ja mul on mingisugune identideedikriis. See jätkus kogu suve ja on nüüdseks jõudnud misantroopiasse. Tegelikult see pole päris õige, sest ma ju ei vihka inimesi, küll aga olen kannatamatum ja ärritun kergemini igasuguste lolluste peale. Lolluste all mõtlen peaasjalikult järjekindlat loomade ekspluateerimise ignoreerimist ja veganluse mahategemist … Mu tundeid ei leevendanud ka Luxemburgi loomaõiguste konverents, mis tavaliselt igal aastal aitab ja annab innustust. Seekord pigem süvenes pettumus ignorantsuse suhtes. Ootan nüüd oktoobri lõpus toimuvad Londoni vegfesti, see tõotab tulla inspireeriv.

Identideedikriis on samas leevendunud, sest olen tänaseks enda jaoks asjad selgemaks mõelnud, aga nüüd on lihtsalt vaja teada, kuidas teatud eesmärkideni jõuda …

Seda videot olen Facebookis juba jaganud, aga panen ka siia. See oli minu jaoks selle suve kõige olulisem loeng ja aitas nii mõnedki asjad paika loksutada. Kui vähegi loomadest hoolid, siis võta see 20 minutit oma päevast selle vaatamiseks.

“We can only challenge what is normalized by normalizing the challenge to it. /—/ The dominant ideas about animals are not dominant because they are right, they are dominant because they have never faced a true challenge.”

Suvel võtsime vastu otsuse, et peame veel mõneks aastaks Inglismaale jääma, aga kolime uuel aastal teise linna. See oli minu soov ja tingimus, et kui jääme siia edasi, siis tuleb leida ilusam ja kultuursem linn elamiseks, sest Swindon on ikka täiesti trööstitu. Eks ma kirjutan kunagi sellest pikemalt, kui reaalselt kolimiseks läheb.

Ma tunnen, et hakkan vaikselt Inglismaaga leppima. Mitte et siin oleks halb olnud, aga kuna mu töö on Eestiga seotud, siis mentaalselt olen kogu aeg pigem Eestis elanud ja eeldanud, et kohe-kohe kolime tagasi ning seetõttu pole proovinudki Inglismaal juuri alla saada. Kuid nüüdseks olen hakanud üha rohkem positiivseid külgi nägema. Eriti, mis puutub veganlusse ja loomaõigustesse. Siin on ühiskond lihtsalt palju rohkem Eestist selles osas eespool. Veganlus ja loomade õigused on pidevalt pildis (nii meedias kui ka tänavatel) ning kogu aeg toimub midagi (protestid, messid, festivalid jne). Inglased on ise aktiivsed ja teevad kogu aeg midagi ära. Hästi palju on nn grassroot aktivismi. See on nii oluline! Ja seda oleks ka Eestisse üha rohkem vaja. Aga tänu sellele ma tunnen, et, jah, ma võin siin küll veel mõned aastad elada, et näha pealt seda meeletut arengut loomasõbralikuma ja õiglasema ühiskonna suunas. (Brexit muserdab muidugi endiselt, aga mis ma selle muserdusega ikka peale hakkan, tundub, et see tuleb igal juhul.)

Samas on Eestis ka palju potentsiaali. Kuna meil pole vana konservatiivse Euroopa riigi taaka taga, siis õigete sammude korral võivad meil muutused tulla hoopis kiiremini kui mujal. Kaubandusvõrgus on seda ka juba näha – vegantoodete kättesaadavus ja valik on Eestis kindlasti juba suurem kui Inglismaal. Aga jõuaks see juba aktivismi ja meediasse, sest pelgalt tootevalikuga suhtumist loomadesse ei muuda.

Ahjaa, Eestis käisin ka paariks nädalaks külas. Minge sööge Tartus Trikster Tihases peediburgerit. Nämma!

Ja Tallinnas saab Noodle Boxis selliseid iludusi. Eriti head olid need pelmeenid.

Varahommikul Hommiku tänavas

 

Jälgi blogi Facebookis

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s