Ilusat uut kooliaastat kõigile, kellel see tee on taas ees!
Ma ise siiski praegu küll kooli minna ei tahaks. Koos ülikooliaastatega sai ikka väga pikalt koolipinki nühitud. Olen rahul, et 1. september ei tähenda enam minu jaoks uue kooliaasta algust. Aga 1. september tähendab minu jaoks veganluse algust. Seitse aastat tagasi sai augustis abikaasaga koos otsustatud, et septembrist alates teeme selle sammu ära.
Olen selle seitsme aasta jooksul väga palju õppinud ja õpin siiani. Nii palju on avastada! Mulle meeldib lugeda raamatuid ja kuulata loenguid veganluse ja loomaõiguste kohta. Pean oluliseks, et veganid ennast nendel teemadel pidevalt hariksid. Mis siis, et tundub, et justkui polekski midagi vaja juurde õppida, kui juba veganiks hakkasid – kõik on ju teada! Spetsiesismi vastu võitlemiseks on aga vaja veel palju rohkem teada ja kursis olla erinevate lähenemiste, teooriate ja vaatenurkadega. Seega õpin kogu aeg ikka edasi, kuigi koolis enam ei käi.
Need on teemad, mida koolis ei õpetata, vastupidi, nagu kogu meie ühiskond, on ka meie haridussüsteem sügavalt spetsiesistlik. Juba algklassides hakatakse meile õpetama, et osad loomad on mõeldud kasutamiseks ja tapmiseks, et piim on päeva pärl ja et liha on eluks vajalik. Pole siis imestada, et hiljem on nii keeruline ümber õppida loomadest hoolima ja neid nägema isikutena, kui pidevalt on õpetatud, et nad on väärtuslikud vaid liha, piima, munade, naha jms saamiseks. Ja seetõttu ongi oluline ise pidevalt juurde õppida ning uurida, et paremini mõista neid mehhanisme ja süsteeme, mis ühiskonnas aitavad ebaõiglust alal hoida ning et paremini osata neid lammutada.
Need viimased seitse aastat on olnud silmiavavad, põnevad ja maitseküllased. Aga ka stressirohked, sest loomade ekspluateerimisest ja veganlusest kõnelemine on meie ühiskonnas ikka veel tabu teema. Kuid esimest korda elus ma tean, et teen midagi olulist ja vajalikku. Ma ei õpi ega tegutse pelgalt iseenda jaoks, vaid ikka selleks, et osata paremini aidata loomi ja kaasinimesi.
Head õppimist!
Vegani päevaraamat 