Kõik inimesed hoolivad loomadest

Veganlusest ja loomakaitsest/õigustest rääkides jääb vahel mulje, et on olemas veganid ja loomakaitsjad ning siis on kõik teised inimesed. Kuid tegelikkuses see ju pole nii, sest kõik inimesed hoolivad loomadest (jätame üksikud sadistid vms kõrvale, kes loomapiinamisest mingit haiglast mõnu tunnevad). Oma südames on kõik inimesed nõus sellega, et loomi ei tuleks kohelda toorainete ja masinatena, oma südames teavad kõik, et loomade vastu suunatud vägivald on vale.

79785f9c854afab10f0505ffc960f483

Ma ei tea ühtegi inimest, kellel oleks loomadest täiesti ükskõik. Koerad ja kassid tekitavad ikka enamikele sooje tundeid, aga ka igasuguste teiste loomade vastu tunneb enamik meist suuremal või vähemal määral huvi. Isegi need loomad, keda tapame toiduks, on meile armsad, kui neid kusagil elusast peast nägema juhtume. Ning vähesed inimesed suudaksid loomi ise tappa. Tegelikult isegi tapamajatöötajad ja jahimehed hoolivad loomadest, kuigi see võib tunduda kummaline. Lihtsalt teatud liikide suhtes on neil süda kõvaks tehtud, aga üldiselt nad ei vihka loomi, vaid käsitlevad nende tapmist paratamatusena. Ka neil on arvatavasti kodus koerad ja kassid, keda armastatakse kogu südamest.

Vahe loomakaitsjate/veganite ja teiste inimeste vahel tulebki sellest, et ühed on mõistnud, et kõik loomad väärivad elu ja head kohtlemist sõltumata liigist, teised on teatud liikide suhtes silma kinni pigistanud ja südame kõvaks teinud. Me käsitleme teatud loomade tapmist paratamatusena, sest meile on lapsest saadik õpetatud, et ühed loomad on sõbrad, teised loomad toit, ühe karva silitame, teise karva kanname seljas jne. Need on uskumused, mida hakatakse meile juba varakult sisendama. Lapsed ise selle peale ei tuleks, neile on kõik loomad ühtviisi armsad ja huvitavad. Seetõttu peamegi neid veenma ja õpetama seni, kuni nad täiskasvanute kombel seda uskuma jäävad, et mõned loomad on olulisemad kui teised.

Hoolivus ja kaastunne loomade vastu ühendab meid kõiki. Selleks, et avada oma südant kõikidele loomadele, peame vabanema nendest uskumustest ja eelarvamustest, mida meile on sisendatud ja meenutama seda aega, kui olime lapsed, keda iga looma nägemine pani siiralt naeratama. Kui oleme oma südamesoppidest selle siiruse üles leidnud, siis on juba lihtsam muuta ka oma tarbimis- ja toitumisharjumusi sellisteks, et need ei põhjustaks loomadele kannatusi ja surma.

Jälgi blogi Facebookis

4 Comments Add yours

  1. Lugeja M ütles:

    Ma ei taha uskuda et tapamajades ja karusnahakasvandustes ja mujal töötavatel inimestel pole vägivallavaba karjäärivõimalusi. Inimesed on tõesti ignorantsed.

    Meeldib

    1. Eesti kohta ei oska öelda, aga nt USAs on küll nii, et tapamaja töötajad on tihti kõige haavatavamad inimgrupid ehk illegaalsed immigrandid, kellel tõesti polegi muid valikuid. See töö on ka nende enda jaoks väga ohtlik. Töövigastuste- ja surmade poolest on tapamaja üks hullemaid töökohti. See on ka põhjus, miks just immigrante USAs sellise töö peale pannakse, sest siis ei pea tasuma ravikindlustust jms … See on tegelikult huvitav ja kurb uurimisteema samaaegselt nii loomade kui ka inimeste seisukohalt.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s