Kuidas ma ravioolisid tegin ja miks mu mees läbimärjaks sai

Juba mitu nädalat otsisin poodidest teesõela. Elan küll riigis, kus teejoomine on rahvuslik tava, mille järgi seatakse isegi kella, aga vot teesõela otsi tikutulega taga. Nii käisime ka eile lootusrikkalt mööda poode, kus vähegi nõusid müüakse. Aga mida pole, seda pole.

tee

Lõpuks viimasest poest läbi häda selle ikkagi leidsime, kuigi olime juba hakanud mõtlema, et ei jää muud üle, kui netist tellida. Aga see selleks. Seal kaupluses jäid mu mehele silma ilusad veinipunased ja musta värvi nõud. Imetlesime neid seal tükk aega ja mõtlesime, kas osta või mitte. Samas me uusi nõusid ei vaja ning minimalismi pooldajatena ei taha me asju niisama ka kokku osta. Seega jäi n-ö mõistuse hääl peale ning jätsime need ostmata.

Kodus aga ei andnud mehele hing rahu, mitu tundi vaevles kahetsuse ja otsustusvõimetuse käes ning siis läks ikkagi poodi tagasi. Ilmataat arvas seepeale, et selline ilutsemine nõuab ohvreid ning lasi taevaluugid korralikult lahti. Ma lihtsalt naersin mitu minutit kogu südamest, kui mu täiesti läbivettinud, aga õnnest särav mees koju tagasi jõudis. Te oleksite pidanud nägema seda, kuidas ta pärast neid kausikesi ja taldrikuid silitas ja imetles. Nagu Gollum “Sõrmuste isandast”, kes väriseval häälel sõrmust imetleb ja precious sosistab. Nii armas! 🙂

gollum
Aga mu mehekene näeb ikka natukene parem välja. 😀

Igal juhul tekkis mul täna seepeale mõte, et need uued nõud tuleks ühe hea toiduga sisse õnnistada. Ma olen juba aastaid unistanud ravioolide söömisest. Mäletan, et enne veganlust sai neid aeg-ajalt Tartus La Dolce Vita restoranis nautimas käidud. Aga veganiks hakkamisest on möödas juba rohkem kui kuus ja pool aastat. Kas ma tõesti pole selle aja jooksul ravioolisid söönud? Vähemalt ei meenu küll, sest ma ei tea, et ükski restoran pakuks veganitele sobilikke ravioolisid ja ise pole ma seni viitsinud nende tegemist ette võtta. Aga täna otsustasin selle lõpuks ära teha.

Vegan ravioolid tomati-suvikõrvitsa kastmes India pähkli ricotta ja spinatiga

Taina tegemiseks võtsin aluseks retsepti raamatust “Chloe´s Vegan Italian Kitchen”. Kuigi leidsin internetist ka retsepte, kus soovitati lihtsalt jahu, õli ja vesi kokku segada, tundus see tofuga retsept põnevam.

Vaja läks:

  • 1/2 tassi (u 240 ml) pehmet tofut (silken tofu)
  • 2 spl (oliivi)õli
  • 2 spl vett (minul läks lõpuks 3 spl)
  • 1 tl meresoola (panin vähem, u 1/2 tl)
  • 2 tassi jahu

Raamatus soovitati see köögikombainis läbi segada, aga kuna mul köögikombaini pole ja blenderisse seda panna ei julgenud, siis kasutasin vana kooli sõtkumise meetodit. Ning seejärel panin taina 30 minutiks külmkappi seisma. Sellest kogusest sai üle 30 raviooli.

chloe

Vegan ricotta retsepti leidsin Vegan Insanity lehelt. OMG see tuli nii hea, et pidin ennast tagasi hoidma, et ma seda otsekohe ära ei sööks! Spinatilehed hakkisin ja lihtsalt aurutasin pannil kergelt läbi.

ricotta
Spinatilehed ja ricotta uues kausikeses

Kui tainas oli külmkapis piisavalt seisnud, siis võtsin selle välja, jaotasin neljaks ja rullisin õhukesteks lehtedeks. Ravioolide väljalõikamiseks kasutasin lihtsalt ühte kitsamat klaasi. Sisse paningi siis ricottat ja aurutatud spinatit. Kui ravioolid olid kõik valmis meisterdatud, siis panin vee tulele ja ootasin, et see keema läheks. Seejärel lisasin sinna alguses umbes kolmandiku valmismeisterdatud ravioolisid ja lasin u 5 minutit keeda. Kordasin sama protsessi, kuni kõik olid valmis keenud.

ravioolid

Tomatikastme tegin improvisatsiooni meetodil:

  • 1 hakitud sibul
  • 3 küüslauguküünt (purustatud)
  • pool punast paprikat (hakitud)
  • 1 väiksem suvikõrvits (hakitud)
  • 1 purustatud tomatite konserv
  • tunde järgi tomatipastat (oleneb, kui vedelat kastet soovid)
  • tunde järgi soola, pipart ja cayenne´i pipart
  • natuke õli praadimiseks

Praadisin pannil sibula kergelt läbi. Lisasin kõik muud koostisosad ja lasin kaane all podiseda u 10 minutit, aeg-ajalt segades.

kaste

Taramtaram ja siin ongi meie uus kauss koos ravioolidega!

ravioolid1

Meisterdasin neid vist küll üle kahe tunni. Aga tulemus on seda väärt. Nii et paluks mulle meisterkoka tiitel üle anda. Ei, tegelikult seda tiitlit ma ei taha, aga Eesti Blogiauhinnad 2017 jagamisel võite küll Vegani päevaraamatu blogi poolt hääletada. Kandideerin seal arvamusblogide kategoorias. Aitäh! 🙂

Jälgi blogi Facebookis

One Comment Add yours

  1. Anett ütles:

    On tõesti ilus kauss! Ja ravioolid näevad ka niiiiiiiii isuäratavad välja!

    Liked by 1 person

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s