Äpardusterohke nädalavahetus Las Vegases

Kes mind vähegi teab, see teab, et ma kohe kindlasti pole Las Vegase tüüpi inimene. Eelistan pidude asemel kodus olla, inimsuhtluse asemel raamatuid lugeda ja glamuuri asemel lihtsust. Ka reisida ma ei armasta, kuigi seda tuleb erinevatel põhjustel paratamatult siiski teha. Aga nn lõbu- või puhkusereise ma pigem vabatahtlikult ette ei võta. Ma ei oleks ise iial selle peale tulnud, et minna Las Vegasesse. Aga õnneks ümbritsevad mind inimesed, kes on minust erinevad ja kes aeg-ajalt mind mu mugavustsoonist välja tirivad. Nii juhtuski, et mu Californias elav õde pakkus, et kui ma juba tal külas olen, siis võiks mulle ka Las Vegase ära näidata.

Eklektiline Las Vegas

Sellest sai üks äpardusterohkemaid nädalavahetusi. Ei, mitte sellepärast, et oleksime pidutsenud, joonud, raha maha mänginud või muud moodi Las Vegase ööellu sukeldunud. Lihtsalt Murphy arvas, et võiks selle kolme päeva jooksult kõik oma seadused käiku lasta. Algas see reede õhtul, kui sõitsime segaduse tõttu valesse lennujaama. Õnneks oli veel tunnike aega, et õigesse lennujaama sõita, kuhu jõudsime just siis, kui inimesi hakati väravast sisse laskma. Las Vegases tekkis aga probleem hotelliga, kus ei arvestatud kolme inimesega, kuigi broneeringut tehes tuli kinnitus, et tuba sobib kolmele. Ka järgmisel päeval oli mitmed äpardusi, hilinemisi ja eksimisi. Pühapäeva veetsime aga suuremalt jaolt lennujaamas. Meie päevane lend tühistati tehnilise rikke tõttu. Ootasime mitu tundi järjekorras, et teada saada, mida edasi teha. Lõpuks pandi meid hilisõhtusele lennule, kuid Murphy arvas, et ühest tühistatud lennust ikka ei piisa. Vahepeal oli tõusnud suur tuul ning ka see lend jäeti ära. Lennufirma küll õnneks kattis hotellikulud ja järgmise päeva tagasilennu. Igal juhul toimus kolme päeva jooksul liiga palju veidrusi, mis tegid selle reisi pingeliseks ja liialt väsitavaks.

Aga milline see Las Vegas siis ikkagi on? Põhilised “vaatamisväärsused” ehk kümned hotell-kasiinod asuvad nn Stripi peal, mis on üks pikk-pikk tänav, kus käib ööpäevaringne sagimine ja pidu. Soovid minna Pariisi, New Yorki, Roomasse või Veneetsiasse? Pole probleemi, kõik need asuvad Las Vegases üksteisest jalutuskäigu kaugusel.

New York, Pariis ja öine tänav

Võõristav oli see, et kasiinodes võib suitsetada, seega kõik hotellid haisesidki suitsu järele. See on muidugi arusaadav, sest suitsupaus õues tähendaks mänguautomaadi juurest lahkumist, aga seda ei saa ju ükski kasiino endale ometi lubada, et inimest tema mänguhoos katkestada.

Rooma, Veneetsia ja Caesars Palace’i kasiino

Kasiinodes on loomulikult tuhandeid mänguautomaate. Kasiinod lähevad sujuvalt üle uhketeks kaubanduskeskusteks, mis on temaatilisteks kujundatud ja mille kohal kõrgub ilus sinine võltstaevas.

img_5437
Kaubanduskeskuses

Hotellides asuvates restoranides erilist vegantoidu valikut polnud. Arvestasin sellega juba enne tulekut ja mõtlesin, et kui muud ei jää üle, siis friikartuleid kusagilt ikka saab. Seda varianti tuligi paaril korral kasutada. Esimesel õhtul sain ühest restoranist köögiviljadega pitsat, kust juust ära jäeti. Hommikuks tuli kohvi kõrvale smuutit juua, sest muid veganvalikuid seal polnud. Ja alati päästab vegani hädast välja mõni jaapanipärane restoran, sest taimset sushit ikka leiab.

Juustuta taimne pizza, smuuti ja sushivalik

Sain ka ühe väga hea kogemuse osaliseks. Reisikaaslased tahtsid külastada maailmakuulsat tipprestorani Nobu. Ega ma suurt uurimustööd selle kohta enne ei teinud, lootsin, et ehk midagi sealt ikka süüa saan. Sai, ja kuidas veel!

Ükskord aastas on põhjust ka kleiti kanda

Nimelt oli neil selline asi nagu tasters menu, kus peakokk valmistab enda valikul kaheksakäigulise õhtusöögi. Ettekandja kinnitas, et saavad seda ka veganvariandina pakkuda. Ma ei ole kunagi varem tipprestoranis käinud. See oli minu jaoks eelkõige väga põnev ja uudne kogemus. Toitude nimetusi ma kahjuks ei mäleta, kuigi iga rooga tutvustati põhjalikult. Kõige rohkem meeldisid mulle erinevad eelroad, mis olid omapäraselt maitsestatud. Seda on keeruline kirjeldada, aga polnud ma varem selliseid põnevaid maitseid kohanud.

Nobu restorani õhtusöök

Pearoaks oli grillitud tofu, mis erilist muljet ei avaldanud. Nagu tofuga ikka, kui seda eelnevalt ei marineeri, siis ei võta ta maitseid külge. Kahjuks oli ka see tofu maitsetu, kuigi kaste mingil määral seda kompenseeris. Magustoiduks oli valik sorbette.

img_5539
Nobu restorani õhtusöök

Mul on hea meel, et sain kogemuse võrra rikkamaks ja Las Vegase ära nägin. Tagasi sinna ilmselt ei läheks, kuid olen tänulik, et sain proovida midagi uut ja teistsugust ning näha seda kummalist meelelahutuslinna. Aga kodus oma voodis raamatut lugeda on ikka kõige mõnusam.

Jälgi blogi Facebookis

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s