Ühel hiljutisel ümarlaual Eestis, kus veganlus polnud üleüldse teemaks, sildistas ametnik oma kõnes veganid möödaminnes radikaalideks ja võrdsustas terroristidega. Veganlus on üha enam levimas ning veganluse positsioon ühiskonnas on tänu sellele järjest paranemas, kuid seda enam jäävad silma sõnavõtud või teod, kus veganeid kiusatakse ja diskrimineeritakse. 21. sajandi lääne ühiskond ei saa lubada enam endale sedatüüpi lähenemist ega lugupidamatust vähemusgruppidesse. Veganite kiusamine ja diskrimineerimine peab lõppema.
Veganluse olemus
Veganlus on veendumus ja eetiline maailmavaade, mille kohaselt loomade tapmist ja kasutamist ei peeta õigeks. See väljendub eluviisis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja nende ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil. Oma olemuselt on tegemist spetsiesismi ehk liigipõhise diskrimineerimise vastase eluviisiga. Veganlusega antakse märku, et loomade ekspluateerimine puhtalt selle pärast, et nad kuuluvad teise liiki on tänapäeval põhjendamatu, sest see pole enam ellujäämiseks vajalik, ning sellest tulenevalt ebaeetiline ja ebaõiglane. Veganite radikaalseteks, äärmuslikeks või terroristideks nimetamine on seejuures kummaline, sest tegemist on maailmavaatega, mis taotleb vägivallatust ja kaastunnet kõigi olendite vastu ning võitleb selle eest, et ka loomadel oleksid teatud põhiõigused (nt õigus elule).
Kuigi veganlus ei ole pelgalt tarbimine, keerleb suur osa meie elust paratamatult tarbimise ümber. Seetõttu hääletavad ka veganid eelkõige oma rahakotiga ehk tarbivad tooteid, mis ei ole loomsed. See on küll hirmus radikaalne ja kapitalismi alustalasid kõigutav akt, et panen ostukorvi liha asemel kaunviljad, või asemel hummuse ja lehmaudarapiima asemel sojaoapiima. Kutsuge politsei ja pange terrorismitiim ootele – vegan läheb poodi raha kulutama! Nali naljaks. On mõistetav, et teatud tööstuste jaoks on veganluse levik tõesti halb uudis, sest pikemas plaanis võib nende kasum väheneda. Kuid ei tasu unustada, et tegemist on äriettevõtetega, mis toimivad nõudluse ja pakkumise printsiibil. See ei ole mingisugune maailma lõpp, et ajapikku tuleb oma ettevõte ümber kujundada vastavalt sellele, mille järele on suurem nõudlus. Mujal maailmas on nii mõnigi liha- ja piimatootja juba seda mõistnud ning ajaga kaasas käimiseks hakanud ka ise tootma taimseid alternatiive loomsetele toodetele.
Üks peamisi (aga mitte ainus) veganluse väljendus on toitumine, mis välistab menüüst loomsed produktid (liha, kala, piima, muna, želatiini jms). Arvatavasti on see põhiline koht eelarvamuste ja ka veganite kiusamiste tekkimiseks. Kuna paljudel inimestel puudub ettekujutus vegantoitumisest, siis tundub see hirmutav. Hirm tekitab aga teatavasti kaitsereaktsioone, sh diskrimineerimist, kiusamist jne. Kuid teadmatus ja hirm ei vabanda välja veganite ebavõrdset kohtlemist. Teadus toetab vegantoitumist juba mõnda aega. Vegantoitumine on igas eluetapis heaks kiidetud paljudes riiklikes toitumissoovitustes, nt Suurbritannias, USA-s, Austraalias, Kanadas, aga ka Põhjamaades, sh Soomes. Samuti propageerivad peamiselt taimse toidu söömist mitmed suured ja tunnustatud organisatsioonid nagu WHO ja World Cancer Research Fund. Ja ka näiteks Harvardi ja Oxfordi ülikoolid on võtnud suuna toetamaks loomse söömise vähendamist ja taimse toidu osakaalu suurendamist. Seega, kuigi vegantoitumine võib tunduda erinev, hirmutav või keeruline inimesele, kes pole oma toiduvalikutele erilist tähelepanu pööranud, on see siiski tõenduspõhine ning kooskõlas tervisliku toitumise soovitustega. Seetõttu pole ka alust selle valiku teinud inimeste diskrimineerimiseks.
Õigused ja diskrimineerimine
Kuigi veganid on pisut teises situatsioonis kui teised vähemusgrupid, on diskrimineerimise alused sarnased ning veganite kiusamine, naeruvääristamine ning ebavõrdne kohtlemine on meie ühiskonnas igapäevased nähtused. Erinevalt teistest vähemusgruppidest, kes seisavad iseenda õiguste eest, võitlevad veganid loomade õiguste eest ehk nende eest, kes ise ei saa oma õiguste kaitseks sõna võtta. Seega ei ole diskrimineerimise all mitte pelgalt loomad, vaid ka inimesed (veganid ja loomaõiguslased), kes loomade diskrimineerimise lõpetamise eest seisavad.
See on ühiskonna taktika ja kaitsemehhanism loomade olukorra peale mõtlemise edasilükkamiseks. Selleks, et ei peaks tegelema loomade õigustega, tembeldame need, kes loomade eest kõnelevad ekstremistideks ja äärmuslasteks. Jutt viiakse põhiteemalt ehk vägivallalt ja ekspluateerimisest kõrvale ning peatähelepanu saavad need, kes üritavad sellele tähelepanu osutada või vägivallast ja ekspluateerimisest hoiduda. Selleks, et saaks mugavalt ilma küsimusi esitamata vägivalda edasi toetada, on vaja kuulutada vaenlasteks need, kes on vägivalla vastu. Mis tähendab, et veganid on ka ise sunnitud enda huvide eest seisma ning ei saa keskenduda loomade huvide kaitsmisele. See on paratamatult vajalik, et veganite huvidega arvestataks ja et neid ei diskrimineeritaks. Veganluse juures on kõige keerulisem just sotsiaalne surve ja ühiskonna negatiivse suhtumisega hakkama saamine. Kui veganite huvid ei ole kaitstud ja kui veganeid diskrimineeritakse, siis on sellevõrra vähem inimesi, kes on valmis kaitsma loomade huve ning valmis veganiks hakkama.
Veganlus liigitub siin veendumuse alla. Veganlus puhul on tegemist veendumusega, mis on kaitstud ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 9, mis kaitseb mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadust. Ka Eesti põhiseadus kaitseb inimese õigust veendumustele, südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadusele ning keelab ära nende põhjal diskrimineerimise.
Eelmisel aastal võeti Berliinis vastu veganite õiguste deklaratsioon, kus kutsutakse üles avalikes institutsioonides tagama vegantoitlustus ja muud alternatiivid veganitele.
Eelmise aasta lõpus tuli USA-s välja Academy of Nutrition and Dietetics (AND, Toitumise ja Dietoloogia Akadeemia) uuendatud seisukoht taimse toitumise osas. Sarnaselt eelmistele seisukohavõttudele kinnitatakse hästi kavandatud vegantoitumise sobilikkust igas eluetapis, sh raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas, eakatele ning sportlastele. AND on maailma suurim toitumisvaldkonna asjatundjaid ühendav organisatsioon, millel on enam kui 100 000 liiget. AND seisukohta võib pidada kõige olulisemaks taimset toitumist käsitlevaks dokumendiks maailmas. AND kohaselt on kõigil toitumisspetsialistidel eetiline kohustus respekteerida veganite toitumisviisi. Mida see sisuliselt tähendab? Näiteks seda, et arsti või toitumisnõustaja juurde minnes on veganil õigus saada asjakohast nõu, st teda ei hakata ümber veenma, talle ei pakuta lahenduseks liha söömist, vaid ta saab toitumisnõu oma toitumisviisi siseselt. Kui arst või toitumisspetsialist ise ei oska selles osas nõustada, siis tuleb seda tunnistada ning suunata inimene vastava eksperdi juurde.
Kahjuks Eestis on olukord sellest kaugel. Mõnitamine ja naeruvääristamine on vägagi levinud ametiisikute (ka arstide) poolt, kelle ülesanne peaks olema inimest aidata. Ühelt poolt on probleemiks vegantoitumise alase hariduse puudumine, st meie tervishoiuspetsialistidel puuduvad vegatoitumise alal teadmised ja seetõttu ei osata vastavat nõu anda. Kuid alternatiiviks ei tohiks olla lugupidamatu suhtumine, hirmutamine või patsiendi diskrimineerimine.
Eesti ignoreeritakse veganite õigusi igapäevaselt, samuti on levinud kiusamine, sh riiklikul tasandil. Näiteks puudub veganitel juurdepääs vegantoidule haiglates ja koolides, kaitseväes, vanglates, hooldekodudes jne. St olukorras, kus tal pole endal võimalik toitu hankida ja jääb seega ebavõrdsesse olukorda ning peab halvemal juhul nälgima. Ka uute riikilike toitumissoovituste tööversioonis olid vegantoitumist käsitlevad peatükid diskrimineeriva, üleoleva ja veganeid naeruvääristava keelekasutusega. Jällegi, teistes lääneriikides oleks see ennekuulmatu, et riiklikus dokumendis vähemusgruppe diskrimineeritakse ja mõnitatakse. Samuti on meedias levinud veganite naeruvääristamine ja sildistamine, rämadate üldistuste tegemine ning veganlusega seotud müütide kinnistamine.
Omaette teema on eraisikute vaheline kiusamine, interneti kommentaariumid jms kohad, kus (vabandage väga väljenduse eest) s*ta loopimine veganite suunas teeb nii mõnegi trolli päeva päikeselisemaks. Seda valdkonda on muidugi kõige keerulisem hallata. Inimsuhted on rasked nii ehk naa ja kahjuks valitakse tihti teistega suhtlemiseks ebaviisakas, negatiivne, ülbe ning üleolev lähenemine, olgu vestlus siis millest iganes.
Siiski tuleb riiklikul tasandil juba praegu hakata otsima lahendusi vähendamaks veganite ebavõrdset kohtlemist ja diskrimineerimist, sest hetkel on see vähemusgrupp täiesti kaitseta ning tihti olukorras, kus puudub ligipääs toidule, aga ka nt asjalikule nõule või arstiabile.
Kas sind on veganina või taimetoitlasena diskrimineeritud? Kas arsti juures või ametiasutustes oled saanud asjalikku nõu? Kas oled nt haiglas või koolis saanud küsimise peale vegantoitu? Anna kommenaatrides sellest teada.
Loe ka artiklit “Kes kardab taimetoitlast ehk mis on vegefoobia?”.
Vegani päevaraamat 