Alternatiivid lehmapiimast toodetele

Minu käest on vahel küsitud, et kuidas olen veganina asendanud piimatooteid. Kardan, et see nimekiri ja need nõuanded tulevad napid, sest tegelikult ma ei ole väga pingsalt viitsinud alternatiivide otsimisega tegeleda. Sel ajal, kui mina veganiks hakkasin, oli poes taimseid piimatooteid veel vähe, nii et lihtsam oli ümber harjuda, kui et neid väheseid tooteid üle linna taga ajada. Samuti ei olnud ma veganluse alguses veel eriline kokkaja, seega puudus motivatsioon ise piimatoodete asemel midagi valmistada. Aga mingeid alternatiive ma siiski kasutan ja ajapikku olen ka ise midagi kokkama hakanud, eriti viimase aasta jooksul.

Piim

Igapäevaselt kasutan nn alternatiividest vaid sojapiima. Eelistan just sojapiima, sest see on taimsetest piimadest kõige valgurikkam ning minu jaoks ka kõige neutraalsema maitsega. Samuti on see kõige odavam, eriti siin Inglismaal. Ostan seda enamasti säästukauplustest Lidl või Aldi, kus see maksab 59 penni liiter.

Sojapiima lisan hommikuti müsli või pudru sisse ning kohvile. Eelistan maitsestamata, kuid kaltsiumiga rikastatud sojapiima. See teeb päevase kaltsiumivajaduse saamise lihtsaks ning ma ei pea eriliselt mõtlema, kas päeva jooksul on ikka menüüs olnud piisvalt teisi kaltsiumiallikaid. Kuigi reeglina ma ikka söön peaaegu igapäevaselt ka nt apelsine, mandariine, lehtkapsast, brokolit, tahhiiniga valmistatud hummust, musta melassisiirupit, kaunvilju, linaseemneid jt häid kaltsiumiallikaid.

Koor

Karridesse, pastaroogadele, kastmetesse ja salatitesse lisan Alpro köögikoort. Olen proovinud ka näiteks kaera- ja riisikoort, aga maitse-eelistus kaldub ikkagi sojakoore poole. Kookospiima ja sellest tehtud kastmeid ma pigem ei tarbi selle suure küllastunud rasvade sisalduse tõttu.

Viimasel ajal olen aga hakanud ka ise tegema pähklitest ja seemnetest kastmeid, sest blenderis valmivad need vaid mõne minutiga. Näiteks on meeldima hakanud Sandra Vungi päevalilleseemnetest hapukoor. Samuti teen tihti süüa India ja Itaalia kokaraamatute järgi, kus on tavaliselt karrides ja pastaroogades India pähkli baasil kaste. Baasretsept on lihtne: purustad blenderis veega India pähklid, kuni tekib kreemjas mass ning lisad maitse järgi maitseaineid. Vee kogus sõltub sellest, kui vedelat kastet soovid. Näiteks siit leiab näite nii ühest indiapärastest kui ka itaaliapärasest kastmest, kus on kasutatud India pähkleid. Samuti olen teinud pasta peale ka köögiviljadest kastmeid, näiteks sellist kartuli-sibula kastet.  Need on põnevad ja tervislikud alternatiivid lehmapiimast koorekastmetele.

lillkapsas
Röstitud lillkapsast pastakaste.

Pildil oleva pastakastme retsept: Üks keskmine lillkapsas (tehtud väiksemateks tükkideks), 5 küüslauguküünt, 1 sibul (viilutatud). Need lähevad ahjupannile 200 kraadi juurde 30 minutiks. Kui see on valmis, lähevad kõik blenderisse koos 2 tassi sojapiimaga + 2 spl sidrunimahla ja maitse järgi soola. Algses retseptis oli mandlipiim, aga seda mul polnud. Retsept pärineb raamatust “Chloe’s Vegan Italian Kitchen”.

Juust

Juust on selline asi, millest veganina oli kõige keerulisem loobuda ja millele järele oli mul isu veel mitu aastat. Kui mina veganiks hakkasin, polnud taimseid juustusid veel Eestis müügil. Nüüd on selles osas ikka lihtsam. Aga ma ise olen nüüdseks juba nii harjunud juustu mitte sööma, et isegi taimsed variante söön vaid mõned korrad aastas. Kui vahel viitsin pizzat teha, siis sinna peale ikka panen taimset juustu (nt Violife´i oma). Umbes kord aastas teen ka Sandra Vungi retsepti järgi cheddarit, mis on eriti hea soojade võileibade vahel. Maitse mõttes asendavad juustu aga hoopis vitamiinirohked pärmihelbed, mida lisan nii pastaroogadesse, hummuseleibade peale, püreesuppidesse, kui ka igale poole mujale, kuhu aga võimalik.

sandra-juust
Sandra Vungi retsepti järgi tehtud cheddar.

Jäätis

Kuna ma magusat väga ei armasta, söön jäätist harva. Eestis olles suvel proovisin Prismast ostetud Oatly maasikajäätist, mis oli täitsa hea, aga väga rammus. Varasemalt olen ka Tofuline´i jäätiseid söönud, mis on samuti head. Eestis on veganjäätiste valik kindlasti parem kui Inglismaal. Jäätisepakkujatest tulevad meelde Eestis näiteks: Fresko, La Muu, Tofuline, Oatly, Jäämari, R-ice, OkoBay, Valsoia.

Kõige lihtsam on jäätist teha aga ise küpsetest viilutatud ja sügavkülma pandud banaanidest. Need segan blenderis tavaliselt koos külmutatud marjade ja kakaoga. Mmm kui mõnus!

Jogurt

See on taas üks selline toode, mida väga tihti ei tarbi, sest lihtsalt olen harjunud juba ilma hakkama saama. Aga teinekord, kui Alpro või Provameli sojajogurtitel on soodusmüük,  olen neid ikka ostnud.

Muud tooted

Seda, kuidas asendad näiteks kohupiima, pole mul aga aimugi, sest seda sõin ka segatoitlasena väga harva, seega veganina pole isegi mul meelde tulnud, et selline asi eksisteerib. Sama lugu on või ja margariiniga. Nende tarbimisest loobusin juba segatoitlasena, nii et pole tundnud vajadust neid kuidagi asendada. Leivale määrin tavaliselt hummust.

Kokkuvõttes ma ei oska muud öelda, kui et kõik on harjumise asi. Kui alguses võib tunduda, et ilma lehmapiimata ei saa hakkama, siis ajapikku selgub, et ei olegi enam isu sellest tehtud toodete järele. 🙂 Kui mul jäi midagi mainimata, võib kommentaarides julgelt küsida.

Jälgi blogi Facebookis

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s