Eelmisel nädalal ilmus Õhtulehes lugu Eesti blogijatest. Tuntud ja populaarsete blogijate seas oli ka Vegani päevaraamatu blogi esindatud. Aitäh ajakirjanikule selle võimaluse eest!

Kuid leheveergudele jõudis vaid väike osa minu vastustest, seetõttu lisan siia blogisse täispika versiooni:

Kaua oled blogimisega tegelenud?

Blogimist alustasin selle aasta märtsis.

Miks üldse blogima hakkasid?

Lõin Vegani päevaraamatu blogi, sest tundsin ise sellise suunitlusega blogist puudust. Eestis on küll häid vegan toidublogisid ja ka mõned elustiiliblogid, kus on teemaks muuhulgas veganlus või taimetoitlus, aga polnud blogi, kus põhiteemaks oleks olnud veganluse eetiline pool ja loomade õigused.

Mis teemadel Sa blogisse kirjutad?

Kirjutan veganlusest eelkõige eetilisest vaatenurgast ja loomaõiguslusest. Samuti olen kajastanud vegantoitumist ja jaganud näidusmenüüsid. Paljudes artiklites vastan korduma kippuvatele küsimustele, lükkan ümber veganlusega seotud müüte ja stereotüüpe. Kirjutan ka vastuartikleid ajakirjanduses ilmunud lugudele, kui nendes on veganluse kohta jagatud valeinfot või on püütud veganeid halvustada või naeruvääristada.

Oled Sa mõne postituse kirjutamist kahetsenud? Miks?

Ei ole seda ette tulnud. Üldiselt mõtlen kõik kajastatavad teemad enne põhjalikult läbi. Ja eks Vegani päevaraamatu blogi eesmärk see ongi, et tuleb sõna võtta ka teemadel, mis võivad lugejaid ärritada, sest see ärgitab silmi avama ja mõtlema.

Milliseid asju pead sa liiga isiklikuks, et neist blogisse kirjutada?

Üldiselt oma isiklikust elust ma blogis ei kirjuta. Ma ei arva, et see oleks kuidagi tabu, aga see lihtsalt pole selle konkreetse blogi eesmärk.

Kas blogimine on Sinu jaoks pigem hobi või töö?

Hetkel on elukorraldus selline, et saan täielikult pühenduda veganaktivismile, sh blogile. Võib öelda, et olen 24/7 seotud veganaktivismiga, ei mäleta, millal mul oli viimati puhkus või vaba päev, kus poleks veganluse kohta info jagamisega ühel või teisel viisil tegelenud. Raha saan selle eest saan 0 eurot, aga armastus selle töö ja hobi vastu hoiab mind hetkel aktiivsena.

Kui oluliseks pead blogi kaudu raha teenimist või koostöö kaudu tasuta asjade/teenuste saamist?

Ideaalne situatsioon oleks loomulikult, kui see töö, mida armastan ehk siis veganaktivism, tooks ka toidu lauale. Kuid see ei tohiks olla omaette eesmärk ning hakata varjutama või mõjutama sõnumi edastamist. Praegusel hetkel ei teeni ma blogipidamisega midagi.

On Sul olnud ebameeldivad lugejaid/fänne, kes mõnel hetkel lausa ahistavaks muutuvad? On keegi Sind kunagi blogi kaudu ähvardanud vms?

Veganlusest ja loomade õigustest rääkimise juures on paratamatu, et see toob aeg-ajalt kaasa inimeste pahameele, sest loomade kannatustele tähelepanu pööramine on paljude jaoks ebamugav. Nii et vahel tuleb küll trollidega tegeleda, aga see ei heiduta mind, sest olen õppinud sellistes situatsioonides rahulikuks jääma, konkreetsetele küsimustele vastama ja negatiivseid kommentaare ignoreerima.

Millised riskid Sinu meelest blogimisega kaasnevad?

Igapäevaelus olen tagasihoidlik inimene ning ei armasta tähelepanu. Blogipidamine aga siiski toob mingil määral tähelepanu kaasa, ka negatiivset tähelepanu. Samas on just kirjutamine minu tugev külg ja tean, et saan sellega palju kaasa aidata veganluse levimisele Eestis. Tagasiside blogile on olnud eranditult positiivne, mitte ainult teiste veganite poolt, vaid ka mitteveganite poolt. Seega praegu tunnen, et teen õiget asja.

Blogimaailmas räägitakse sageli fassaadi loomisest ehk et blogijad kirjutavad oma ajaveebis enda elust ainult positiivseid asju ja jätavad negatiivsemad argiteemad välja. On see Sinu meelest lugeja petmine või peakski blogi olema eelkõige koht positiivsetele tegemistele ja mõtetele, kuna negatiivsust on nagunii liiga palju?

Vegani päevaraamat käsitleb tihti tõsiseid ja ebamugavaid teemasid, nagu loomade tapmine ja ekspluateerimine, nii et selle blogi puhul kindlasti ei kehti väide, et kajastatakse vaid positiivseid asju. Aga üldiselt arvan, et see on iga autori enda otsustada, mida ja kuidas ta kajastab, kindlasti ei saa blogipidajal olla kohustust oma eraelu kõiki aspekte kajastada.

Mis Sa arvad, miks aina rohkem inimesi oma blogi teeb? Paljud blogid jäävad tegelikult pealiskaudseks ja postitusi tehakse mõned korrad aastas.

Blogimine annab võimaluse oma mõtteid korrastada ning arvamust avaldada. Palju räägitakse sellest, et päevalehtedes ilmuvad arvamusartiklid on suuresti meeste pärusmaa ning heidetakse ette, et toimetajad ei telli naistelt piisavalt artikleid. See on tõsine murekoht. Samas on ühiskonnas ka naiste hääl esindatud, tihti lihtsalt teises vormis. Just blogipidamine on kujunenud suuresti naiste pärusmaaks, aga seda peetakse kuidagi halvemaks või alamaks kirjutamise viisiks. Kuigi tegelikkuses on ka meie blogijate seas palju andekaid ja tarku naisi, kelle mõtted on lugemist väärt. Oma hääle kajastamiseks on blogi ideaalne vorm, sest annab võimaluse erinevatel teemadel julgelt sõna võtta.

Jälgi blogi Facebookis.