Meil kõigil on võimalus valida vägivallatum eluviis. Paljud inimesed on seda mõistnud ning oma toitumisharjumusi ja eluviisi lähtuvalt sellest muutnud.
Pole kahtlustki, et vegantoitumine on tervislik ja jätkusuutlik valik. Seda näitavad aastakümneid kestnud uuringud, kus on vaatluse all kümneid tuhandeid pikaajalisi veganeid. Samuti võib mitmekülgne vegantoitumine vähendada mitmete haiguste riske, mis on läänemaailmas laialt levinud (südamehaigused, teatud vähivormid, II grupi diabeet jne).
Kuid aeg-ajalt tuleb välja artikleid või sõnavõtte, kus skandaali tegemiseks või klikkide saamiseks sildistatakse taimetoitlus ebatervislikuks. Mis on selle taga? Teadmatus? Ärapanemise soov? Inimloomus? Ma ei tea ja ega see vist polegi niivõrd oluline. Aga ohkama paneb ja kurvaks teeb küll.
Iseenesest pole see problemaatiline, kui veganluse puhul rääkida sellest, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, sest igasugune tervislik toitumine eeldab, et teatud asjadele pööratakse rohkem tähelepanu. Samuti pole probleem, kui näiteks vereproove tehes selgub, et on mingeid puudusi. See on hea võimalus oma toitumist analüüsida ja korrigeerida. Ei, see ei tähenda, et veganlusest peaks loobuma, vegantoitumise siseselt saab vajadusel kenasti korrektuure teha.
Probleem on üldistamistes ja sildistamistes ning keelekasutuses, mis jätab mulje, nagu vegantoitumine või taimetoitlus oleks ebatervislik ning segatoitlus automaatselt ääretult tervislik. Väga tüüpilised on hüüatused stiilis, et “oi-oi veganitel on nii keeruline, nad peavad nii paljudele asjadele tähelepanu pöörama, näpuga järge ajama ja omama toitumisteadlase teadmisi”. Samas ei kuule sarnaseid hüüatusi segatoitluse kohta. Ometi ei taga ka segatoitlus automaatselt kõigi vajalike ainete kättesaamise. Vastupidi, Eesti elanike toitumise uuringud on näidanud, et suure osa inimeste menüü on tasakaalustamata ning erinevate toitainete puudused vägagi tüüpilised. Samas ei sildistata ega üldistata segatoitlust tervikuna kuidagi keeruliseks või halvaks valikuks. Selline lähenemine on loomulikult problemaatiline ja jätab vegantoitumisest moonutatud mulje.
Samuti on probleemiks infopuudus. Näiteks Eestis toitumisteadlased tihti pigem hirmutavad ja halvustavad veganeid ja nende toitumist, selle asemel, et pakkuda lahendusi. Või kui ka pakutakse lahendusi, siis sildistatakse need keeruliseks ja tihti kättesaamatuteks. Segatoitlusest rääkides keskendutakse pigem lahendustele, tuuakse välja toitainete head allikad, räägitakse, kuidas neid on lihtne saada jne ja pisut mainitakse ka, et mida toob kaasa defitsiit. Kuid rõhuasetuste erinevus on väga selge, vegantoitumise puhul keskendutakse probleemidele, segatoitluse puhul lahendustele.
Mis on selle taotlus? Et hirmutame inimesed taimetoitlusest eemale? Selge on see, et seda ei juhtu, sest üha rohkemad inimesed mõistavad, et loomade tapmine on tänapäeval mittevajalik ja seetõttu ka ebaeetiline. Rääkimata loomatööstusega seotud keskkonnaprobleemidest. Veganeid tuleb järjest juurde ja selle ignoreerimine ei tähenda, et meid poleks olemas. Lahendus oleks hirmutamise asemel riiklikul tasandil pakkuda adekvaatset toitumisnõu, nii nagu seda saab segatoitluse korral. Paljudes riikides seda juba ka pakutakse. Näiteks Suurbritannia toitumissoovitustes on keelekasutus inimeste valikuid toetav ja isegi innustav, mitte hirmutav. Samuti pakutakse koheselt lihtsaid ja teostatavaid nippe, et toitumine oleks tervislik. See on lähenemine, mis austab inimest ja tema toitumisvalikuid ning pakub vajadusel abi, selle asemel, et hirmutada nendest valikutest loobuma.
Terve olemiseks peab tervislikult toituma. Lihtne ja loogiline ju? Võiks arvata küll. Aga veganluse puhul jäetakse Eestis mulje, nagu see oleks mingi imeasi, et selleks, et vegantoitumine oleks tervislik, peab tervislikke toitumisvalikuid tegema. Nii on ju absoluutselt iga toitumisviisiga. Ükski toitumisviis pole automaatselt tervislik või ebatervislik (ei segatoitlus, vegantoitumine või mis iganes muu toitumisviis), vaid see sõltub ikkagi inimese valikutest ja informeeritusest.
Meil kõigil on võimalus valida vägivallatum elu. Samuti on meil kõigil võimalus teha tervislikke toiduvalikuid. Selleks, et inimesed oleksid paremini informeeritud, saab riiklikul tasandil väga palju ära teha, aga hirmutamine ja kallutatud keelekasutus ei ole see taktika, mis aitaks veganitel paremaid valikuid teha.
Loe ka artiklit “Lihtne on olla vegan ehk Toitumisnipid”, kuhu olen koondanud info selle kohat, milliseid valikuid võiksid veganid teha, et toitumine oleks tervislik ja jätkusuutlik.
Loe ka artiklit “Hoiatus: segatoitlus võib olla ohtlik”
Vegani päevaraamat 