B₁₂ on üks oluline vitamiin, mida taimedest ei saa ning mille saamisele veganid peavad tähelepanu pöörama tarbides rikastatud tooteid või toidulisandeid. See asjaolu hirmutab paljusid. Tihti hakatakse rääkima loomulikkusest ning sellest, kuidas veganlus ikkagi ei ole loomulik, kui seda vitamiini saab ainult loomsest. Või vastupidi, on teine leer inimesi, kes usuvad, et seda on võimalik ka veganina kuidagi loomulikumalt saada ja toidulisandeid vältida.

B₁₂-vitamiini toodavad bakterid, ükski taim seda ei sisalda, sest taimedel pole seda enda elutegevuseks vaja. Varasemalt said nii inimesed kui loomad B₁₂-vitamiini, kui nad sõid mullaseid taimi ja jõid puhastamata vett. Kuid tänapäeva hügieenilises läänemaailmas on keeruline niimoodi seda piisavalt saada. Ka pinnases leidub seda üha vähem, seega puhastamata ja mullaseid köögivilju süües on väga tõenäoline, et me ei saa piisaval hulgal seda vitamiini kätte. See-eest võime saada aga kõhuparasiite ja muid „toredaid“ lisandeid, mis kaasnevad halva hügieeniga. Ka asjaolu, et tarbime puhastatud vett on oluline, sest see tähendab, et meil pole enam surmavaid haigusi nagu koolera jms.

Kuid kuna seda vitamiini ei leidu enam piisavalt ei pinnases ega vees, siis tähendab see, et ka toiduks kasvatatavad loomad peavad seda lisandina saama. Ja nii ongi. Ka loomasööt on tänapäeval B₁₂-ga rikastatud. Nii et ka mitteveganid saavad tegelikult selle kätte toidulisandist, mitte kuidagi loomulikumal teel. Veganid on selles mõttes isegi eelisseisus, sest otse toidulisandit võttes on kindlam defitsiiti vältida. Defitsiidi vältimiseks ei ole loomsed võetused just parimad allikad, sest nendest saab küll B₁₂-vitamiini, aga lisaks ka loomseid rasvu ja valke, mille tarbimine on seotud laialt levinud terviseprobleemidega.

B₁₂ puudus ei kimbuta vaid veganeid. Tegelikult on see isegi pisut eksitav, et veganeid tingimata selle puudus kimbutab, sest informeeritud veganil, kes võtab toidulisanidit, on B₁₂ puuduse tekkimine ääretult ebatõenäoline, kui just pole imendumisega seotud probleeme. Kuid see-eest on B₁₂ puudus järjest levinum ka mitteveganite seas, aga vastupidiselt veganitele, kes on selle vitamiini vajalikkusest teadlikud, ei oska mitteveganid selle puudust enamasti kahtlustada. Eriti hoolikalt tuleb B₁₂ taset jälgida beebidel ja vanematel inimestel. Ka Eestis avastatakse just mitteveganitest vanemate beebidel ja väikestel lastele üha enam B12-vitamiini puudust. B₁₂ imendumine vanemas eas väheneb ja seetõttu soovitatakse toidulisandit tarbida ka üle 50-aastastel olenemata toitumisviisist.

B₁₂ defitsiit pole naljaasi. See võib kaasa tuua aneemiat ja tõsiseid närvisüsteemi kahjustusi. Ka südamehaiguste vältimiseks on oluline saada piisavalt vitamiini-B₁₂. Täpsemat infot selle kohta leiab vegan.ee lehelt. Kahjuks olen aastate jooksul näinud paljusid veganeid, kes keelduvad B₁₂ lisandit võtmast, sest see pole loomulik. Ning ka Eestis on juhtumeid, kus B₁₂ defitsiit on inimestele halvasti lõppenud. Ma ei saa sellest loomulikkuse ihalusest väga aru. Mis tänapäeval üldse on loomulik? Me istume Facebookis, sõidame autodega, kuulame iPodist muusikat ja siis äkitselt avastame, et B₁₂ võtmine läheb küll nüüd üle igasuguse loomulikkuse piiri, sest koopainimesed ju seda ei võtnud?!

B₁₂-vitamiini puudus on üks peamisi põhjuseid, miks vegantoitumisest loobutakse – toidulisandit ei võeta, avastatakse B₁₂ puudus ning hakatakse taas loomseid võetusi tarbima. Samas on seda toidulisandist eriti lihtne küllaldaselt saada ja pole mingit põhjust, miks selle saamiseks peaksime miljardeid loomi ekspluateerima ja tapma, eriti kui loomadele niikuinii antakse samuti lisandeid. Loomad kannatavad, sest meie kujutame ette, et oleme ühes suvalises aspektis loomulikud.

B12 toidulisand on samuti bakterite toodetud, seega pole tegemist nn “keemiaga”. Kui palju seda aga võtta tuleks? B₁₂-vitamiini tuleks võtta regulaarselt, st mitte oodata, et tekiks defitsiit ja alles siis seda võtma hakata. Selleks, et veganite toitumisviis oleks tervislik, peaks tegema ühte järgnevast:

• sööma rikastatud toiduaineid kaks või kolm korda päevas, nii et päevane B₁₂ kogus oleks vähemasti 3 mikrogrammi (μg) või
• võtma igapäevaselt toidulisandit, milles on vähemasti 10 μg B₁₂ või
• võtma korra nädalas toidulisandit, milles on vähemasti 2000 μg B₁₂.

Mina võtan hetkel 1000 μg 2-3 korda nädalas.

Kui mingil põhjusel otsustad lisandit siiski mitte võtta, siis käi vähemalt aeg-ajalt veretesti tegemas, et vajadusel defitsiidile kiiresti jaole saada. Lisaks B₁₂ tasemele lase kontrollida homotsüsteiini taset veres, sest see näitab ära, kas veres olev B₁₂ ka reaalselt imendub.

Loe ka artiklit “”Loomulikud” B-12 allikad”.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin