Loomaõiguste konverents Luksemburgis

8.-11. septembril 2016 toimus Luksemburgis taas loomaõiguse konverents (International Animal Rights Conference), millest võtsin osa kolmandat korda. Konverents tõi kokku üle 400 inimese rohkem kui neljakümnest riigist. Kohal oli ka kümme eestlast, kellest kaks (Kadri Aavik, Kristina Mering) tegid ettekande.

luksemburgis
Eestlased Luksemburgis

Sellised loomade õiguste või veganlusega seotud konverentsid, kokkutulekud, messid jms on väga vajalikud, et saada uusi teadmisi, inspiratsiooni ning motivatsiooni ja jõudu edasi tegutsemiseks. See on imeline tunne elada neli päeva mikroühiskonnas, kus kogu pakutav toit on vegan, kus on kokku tuldud selleks, et aidata loomi, kus on palju sarnase maailmavaatega inimesi.

toit

Toon siin välja vaid mõningad loengud, mis mulle kõige enam meeldisid. Valik on suur, sest kokku oli üle 50 loengu, töötoa ja arutelu. Kõiki loenguid ma ei näinudki, sest enamasti toimus paralleelselt vähemalt kaks ettekannet. Paljud neist on Youtube´is üleval, seega saavad huvilised neid järelvaadata.

Karnismi mõiste looja Melanie Joy ilmselt tutvustamist ei vaja, kuna käis sel talvel ka Eestis esinemas. Konverents keskendus suuresti sellele, kuidas efektiivselt veganlusest ja loomade õigustest rääkida. See on üldse viimastel aastatel saanud veganliikumise põhiteemaks üle maailma. See oli ka Joy loengu teemaks. Kuigi ma igasuguste efektiivsuse teooriatega ei nõustu, sest erinevaid arvamusi ja teooriaid on palju ning kohati tundub, et loomad ja veganluse eetika unustatakse efektiivsuse märgi all täiesti ära, siis Melanie Joy loeng oli küll ääretult inspireeriv. Tema põhisõnum on see, et mitteveganitega suheldes tuleb olla siiras, sõbralik ja kaasav ning et igale ühele meist tuleks kasuks suhtlemisoskuste parandamine. Samuti ei tohiks ära unustada iseendast hoolimist ja enda eest hoolitsemist, sest läbipõlemine on kahjuks liigagi tavaline aktivistide seas. Ta soovitas lugeda ka Matthew McKay raamatut “Suhtlemisoskused” (“Messages: the communication skills book”), millega tahan kindlasti tutvuda ja mille peale konverentsi juba endale ostsin.

Teise inspireeriva loengu pidas Lisa Kemmerer, kes on üks mu lemmik veganeid ja loomaõiguslasi. Tegemist on väga targa ja südamliku inimesega. Tema ettekanne “Ecofeminism: bitches and bollox” rääkis sellest, kuidas erinevad rõhumisvormid (spetsiesism, seksism, rassism jne) on omavahel seotud ning mida saaksime ka ise ära teha, et ühe rõhumisvormi vastu protestides ei süvendaks teadlikult või teadmata mõnda teist vormi ega suruks alla mõnda teist vähemusgruppi. See on teema, mis on mullegi viimasel ajal südamelähedaseks muutunud. Väikse vihjena mainin, et Kemmerer tuleb peagi ka Eestisse Taimetoidumessile ja loomaõiguste konverentsile esinema. Nii et hoidke silmad lahti ja broneerige juba varakult kohad, sest muidu jääte millestki väga-väga heast ilma.

Üks huvitavamaid ettekandeid oli ka Kadri Aaviku Eesti uute toitumissoovituste analüüs. Kes vähegi on jälginud vegangruppides toimunud arutelusid ja lugenud Eesti Vegan Seltsi artikleid sel teemal, see teab, et uued toitumissoovitused on valkude soovituste osas vastuolulised. Samuti on nendes soovitustes problemaatiline veganeid diskrimineeriv ja halvustav keelekasutus. Loodetavasti peab Kadri selle ettekande millalgi ka Eestis, sest teema on aktuaalne ja toitumissoovitused on peagi ametlikult ilmumas.

Toni Shephardi loeng loomade olukorrast suurfarmides ei olnud mulle midagi uut, aga toon selle siin eraldi välja, sest see sobib hästi just algajatele huvilistele vaatamiseks, kes soovivad teada, mis Euroopas farmiloomadega toimub ja kuidas neid koheldakse. Samad praktikad on kasutusel ka Eestis.

Keeruline on anda head kokkuvõtlikku ülevaadet, sellest, mis nelja päeva jooksul konverentsil toimus. Konverents on avatud kõigile huvilistele, nii et tulge järgmisel aastal ise ka kohale, et sellest kõigest osa saada ja natuke aega veganmullis elada. Ja seniks vaadake Youtube´ist varasemate aastate ettekandeid.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin

3 Comments Add yours

  1. H ütles:

    Ei ole päris sama teema, aga seoses Eesti toitumissoovitustega meenus, et olin loengus, kus õppejõud oli ka üks nende koostajatest. Küsisin miks on valgutarbimisele pandud loomse osa piirang ning kas see ei vähenda kaunviljade tarbimist, kuigi need on väga tervislikud ja praegu käimas ka WHO kaunviljade aasta. Õppejõud jäi väga mõtlikuks ning oli veidi üllatunud ja nõustus minuga. Ütles, et kogusid mingi aeg ka soovitusi ning et praegu ei ole need soovitused veel lõplikult avaldatud ning võib tulla muutusi. Mainisin küll, et tean, et juba kirjutati selle kohta, kuid otsest tagasisidet ei saadud, mille peale ta ei osanud midagi kosta.

    Tean, et sa oled selle teemaga lähemalt kursis, seetõttu mõtlesin jagada. Minu jaoks oli huvitav näha, et õppejõud jäi tõesti mõttesse.

    Meeldib

    1. Seda on tõesti huvitav teada. Aga nii palju, kui on kuulda olnud, siis valkude soovituses midagi muuta ei plaanita. 😦

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s