Uppuv laev. Veel on võimalus seda ja seal olevaid inimesi päästa, kuid selle asemel hakkab pihta mingisugune jant. Näiteks ignoreeritakse üha tõusvat vett ning palutakse pidu edasi pidada. Näiteks päästepaatide organiseerimise asemel visatakse laeva peale rahapatakaid. Mida teeb uppuv laev rahaga? Milleks selline absurdne tegu? Hea küsimus. Nii mõneski mõttes seisame me täna katastroofi äärel, aga lahenduste otsimise asemel loobitakse raha tuulde, vassitakse ning hoitakse silmaklappe peas.

Riik otsustas hiljuti madalseisus olevasse piimatööstusesse teha 15 miljonilise rahasüsti. Miks visatakse raha upuvasse laeva? Teise liigi beebidele mõeldud rinnapiima tarbimise elushoidmine ei peaks olema riiklike prioriteetide hulgas, eriti kui üha suurem hulk täiskasvanud inimesi mõistab, et nad peaksid olema juba ammu rinnapiimast võõrutatud.

Eesti Toiduainetööstuse Liit algatas kampaania, et piima tarbimist taas suurendada. Piima tarbimise kasulikkuse tõendusmaterjaliks toodi raamat „Normaalne joomine“. Samal ajal räägib Eesti Vegan Selts Harvardi Ülikooli uuringutest, mis kinnitavad, et rohke piima tarbimine on tervisele pigem kahjulik. Hmm, Harvard vs „Normaalne joomine“ … Ja siis tegelevad veganid umbluutamisega?!

Paljudes riikides, sh Eestis vaevleb Haigekassa pideva rahapuuduse käes. Kulutused üha suurenevad, haigete arv üha kasvab ning lahendust ei paista kusagilt. Nagu kõigis lääneriikides, nii on ka meil kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, südamehaigused, veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet, vähk jt sellised haigused laialt levinud. Need on haigused, mida on tihti võimalik ennetada ning ka tagasi pöörata tervislike eluviisidega.

Üks selline tervislik toitumisviis on vegantoitumine: „Uuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid: kõrgvererõhktõbe, eesnäärmevähki, naistele spetsiifilisi vähiliike ja kõiki vähiliike kombineeritult, diabeeti, divertikuloosi ja divertikuliiti, silmakaed, kõrgenenud verekolesterooli, ülekaalu, ja rasvumist. Meesveganitel on väiksem suremusrisk kõigisse surmapõhjustesse, südame isheemiatõppe ning südame- ja veresoonkonna haigustesse.“ Tõendusmaterjal on üha selgem ja selliseid uuringuid tuleb iga päevaga juurde. Mitmed suured terviseorganisatsioonid nagu WHO, Maailma Vähiuuringute Fond, Harvardi Rahvatervisekool jt on võtnud selgelt suuna taimsel toidul põhineva toitumise propageerimisele.

Võiks ju siis eeldada, et ka meie tervishoiutöötajad ja toitumisteadlased on selliste suundumustega kursis ning muudavad oma soovitusi vastavalt uuele infole või jagavad patsientidele asjakohast infot. Aga ei, seda on liialt palju loodetud. Kuna liha maitseb hästi ja juust paneb sülje jooksma, siis ei saa ju ometi soovitada nende tarbimise lõpetamist … Mis siis, et paljude inimeste tervis paraneks. Mis siis, et patsientide hulk väheneks. Mis siis, et Haigekassa koormus väheneks. Mõistan, et veganeid kui marginaliseeritud ühiskonnaliikmeid ei taheta kuulata, aga vastavad teadusuuringud ja materjalid on kõik laialdaselt kättesaadavad. Kuidas ja millega on selle ignoreerimine põhjendatud inimeste poolt, kelle haridus ja amet eeldavad terviseinfo ja toitumisinfo osas pidevat enesetäiendamist? Ülikoolis ühe professori suust nelja tunni jooksul kuuldud toitumisloeng ei tähenda seda, et nüüd ongi eluks ajaks teadmised selles osas paigas.

Mida siis meie ametkonnad teevad? Sügisel tuleb välja Eesti rahvastiku toitumise uuring, kus selgus taas, et eestimaalased tarbivad liiga vähe köögivilju ja kordades rohkem liha, kui on tervislik. Eesti uued toitumissoovitused rõhutavad aga loomsete valkude vajadust menüüs – väide millele pole siiani ka korduva küsimise peale esitatud ühtegi teaduslikku tõestust. Toitumissoovitustes tehakse ka vegantoitumist maha, kasutades diskrimineerivat, halvustavat ja hirmutavat keelt. See on lubamatu. Üks asi on erineval seisukohal olemine, kuid 21. sajandil ei saa ametiasutused lubada endale diskrimineerivat keelakasutust.

Selge on see, et vegantoitumine muutub üha laialdasemaks, sest info selle tervise-eeliste kohta on kättesaadav, lisaks hoolivad inimesed üha rohkem ka teistest liikidest ning keskkonnast. Erinevate toitumisgruppide võrdlus näitab, et üldiselt vastab veganite toitumine paremini riiklikele toitumissoovitustele kui mitteveganite toitumine. Kuidas on sellises olukorras põhjendatud vegantoitumise mahategemine? Selle asemel, et silma kinni pigistada ja teeselda, et veganeid pole olemas või vegantoitumise kohta müüte või valeinfot levitada ning alusetult hirmutada, oleks lahendus ikkagi pakkuda asjakohast toitumisinfot selle toitumisviisi kohta.

Samamoodi pigistatakse pidevalt silm kinni keskkonnaprobleemide ja loomatööstuse seoste ees. Igal aastal korraldatakse ülemaailmseid konverentse, arutletakse kliimasoojenemise ja muude üha lähenevate keskkonnakatastroofide üle, otsitakse lahendusi, tehakse kokkuleppeid. Samal ajal ignoreeritakse järjekindlalt massilise loomakasvatuse ja keskkonnaprobleemide vahelisi seoseid. Sest “mmm peeekon” ei lase klappe peast võtta ning selles suunas midagi muutma hakata või olulisi otsuseid vastu võtta.

On vastutustundetu oma maitse-eelistuste tõttu ignoreerida tõenduspõhist infot tervise ja keskkonna kohta, mis näitab üha selgemalt, et vegantoitumise poole liikumine on vajalik ja seda kiiremas korras, kui tahame hullemast hoiduda.

Üks naiivne ja hüsteeriline vegan võttis jälle sõna. Kas pole? Olgu nii, võin nende siltidega edasi elada. Aga kui kaua saame inimkonnana uppuval laeval pidu edasi pidada, enne kui mõistame, et vesi ulatub juba rinnuni ning aega pääsemiseks jääb üha vähemaks? Päästepaadid on ammu olemas ja ootamas, kasutagem siis neid.

Loe ka artiklit “Kuidas mitte surra”.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin