WordPressi statistika näitas, et eile täitus Vegani päevaraamatu blogil 50 000 vaatamist. Blogi läks avalikuks märtsis. Usun, et viie kuu jooksul on see sellise spetsiifilise teemaga blogi jaoks täitsa hea tulemus. Suur tänu kõigile, kes on postitusi lugenud ja neid ka jaganud. Loodan, et siinsed tekstid on aidanud teistel veganitel paremini oma mõtteid veganluse kohta koondada ning innustanud julgemini veganlusest rääkima. Ning loodan, et blogi on aidanud ka mitte-veganitel paremini mõista, et mis see veganlus ikkagi on, ja aidanud kummutada veganluse kohta ringlevaid müüte ning stereotüüpe. (Väike salajane lootus on muidugi ka see, et ehk on mõni tekst veennud mõne inimese ka veganiks hakkamise poole liikuma. 🙂 ).
Blogis on ilmunud üle 70 artikli. Blogi alustades ei uskunud ma, et neid teemasid ja ideid artikliteks nii palju tuleb. Aga millegipärast inspirastiooni jagub ja teemad otsa saama ei hakka, vastupidi iga päev tuleb mitu ideed juurde ning kirjutamise järjekorras ootab kümneid teemasid.
Toon välja ka mõningad populaarseimad postitused:
- Uuriv ajakirjandus? Ei luurav ajakirjandus
- A kust sa valku saad?
- Veganid pirtsutavad toiduga
- Nädalamenüü ehk Mida vegan sööb
- Aeg on ennast rinnapiimast võõrutada
- Näidismenüü koos koguste ja toitainete analüüsiga
- Viis õhtusööki
- Veganid on emotsionaalsed hüsteerikud
- Avaldan sulle ühe saladuse
- Sa oled seda väärt
Tagasiside blogile on olnud väga positiivne nii veganite kui ka mitte-veganite seas. Aitäh kõigile, kes on mulle kirjutanud või kusagil kommenteerinud ja maininud, kui neile mõni artikkel meeldib.
Aeg-ajalt mõne teema all keegi kommenteerib muidugi ka pisut provotseerivamas toonis, aga sellest pole midagi hullu, on loomulik, et teatud tundmatud teemad, eriti eetikaga seotud teemad, tekitavad lugejas ebamugavust ja soovi vaielda. Argumenteerimise ja diskussiooni vastu ei ole mul midagi. Hea meelega vastan tekkivatele küsimustele. Küll aga tahaksin kommenteerijatele südamele panna, et ka argumenteerides võiks jääda viisakaks. Vastaspoole sildistamine ja solvamine ei ole vajalik, vastupidi, see teeb diskussiooni oluliselt keerulisemaks. Palju tulemuslikum on oma mõtete edastamine ilma solvanguteta.
Iga päevaga näen, kuidas veganlus on üha populaarsem ning üha enam mõeldakse ka loomade ja nende kannatuste peale. Vaikselt aga järjekindlalt liigume ikkagi paremuse suunas.

“In a world full of people who couldn’t care less, be someone who couldn’t care more.”
Jälgi blogi Facebookis
Jälgi blogi Bloglovinis