Küsimused ja vastused vol 2

Küsimustele olen viimasel ajal vastanud pigem Facebookis, aga koondan sellesse postitusse samuti mõned küsimused ja vastused. Kui soovid veganluse kohta küsida, siis saad seda teha siin. Avaldan vastused Facebooki lehel või blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Miks veganklubi esimene reegel on, et sa pead kõigile rääkima oma veganlusest?

Ma pole elu sees kohanud ühtegi veganit, kes alustaks oma vestlust nii: “Tere! Mina olen Mari/Mati ja ma olen vegan.” Sellisena vist kujutatakse seda “veganklubi” reeglit ette? Nii see siiski ei toimu. Tavaliselt tuleb veganlus välja näiteks koos einestades. Ja ka siis mitte seetõttu, et vegan hakkaks oma veganlust rõhutama, vaid nt taimetoitu tellides hakkavad teised küsima, et miks sa liha ei söö vms. Viisakad inimesed tavaliselt ju vastavad teiste esitatud küsimustele ja nii ei jää ka veganil muud üle, kui oma eluviisist rääkida. Sotsiaalmeedias ja internetis on muidugi situatsioon teine. Siis on lihtsam oma eelistustest ja veendumustest ka ilma küsimata rääkida ja infot jagada. Aga selles pole midagi kummalist, sest me kõik ju jagame Facebookis postitusi sellest, mis meile on südamelähedasem ja meeldivam. Olen kirjutanud sel teemal ka ühe artikli, et miks veganid veganlusest räägivad.

33bab97e382907c0dc24f2732cab28a3

Tervist! Olen 17-aastane ning vegan elustiili olen järginud 8kuud, kuid mu ema on mures minu oomega rasvhapete pärast. Ta väidab, et peaksin kala sööma, kuid ma ei soovi seda teha. Samas meeletutes kogustes kreeka pähkleid süüa pole ka ahvatlev. (arvatavasti pole see ka vastus probleemile) Mida teha?

Väga hea artikkel selle kohta on olemas juba leheküljel vegan.ee, mille leiab siit. Seda teemat olen lühidalt käsitlenud ka toitumisnippide artiklis: “Lisa hommikupudrule või müslisse 1-2 spl jahvatatud linaseemneid. See on hea moodus saada vajalikus koguses asendamatuid oomega-3 rasvhappeid. Kui linaseemned ei meeldi, võib need asendada sama koguse chia-seemnetega.” Kreeka pähklid on ka head oomega-3 allikad, aga jahvatatud linaseemnete lisamine hommikusöögi sisse on üks lihtsamaid mooduseid oomega-3 rasvhapete saamiseks.

Kas teate kedagi, kes kaalulangetamisel on veganiks hakanud? Ehk leidub kedagi, kes tahaks enda loo rääkida, oleks väga põnev ja julgustaks ehk teisigi, kes kaalu langetavad, aga ei julge nt valguvaeguse pärast alustada.

See pole siiski päris minu teema, sest pole lihtsalt kunagi vajadust olnud kaalulangetamisega tegeleda. Seda teemat on hästi käsitlenud Ficus Rubi selles artiklis.  ja samuti võib kaalulangetamise, tervisliku toitumise ja spordi kohta palju lugeda Fitloora blogist.

Nimelt tegelen ma spordiga- täpsemalt vastupidavusaladega, kas sellise alaga tegelev sportlane saab olla taimetoitlane ja kas vajalikud ained saab kätte? Olen juba paar kuud olnud taimetoitlane- piimatooteid tarbin, aga liha/muna ei söö, kuid treener on vastu mu toitumisele ja väidab, et sellepärast mu tulemused halvemad ongi- (tahab mulle loengut pidama hakata, et kui tähtis on liha) ja perekonnast pole samuti keegi taimetoitlane ning sportlasest taimetoitlane on keeruline ja stressirohke olla ja olen omadega sassis. Mida peaksin tegema, et siiski olla taimetoitlane ja sportlane ühel ajal ning et mu tulemused paraneksid?

Sellel teemal plaanin eraldi  blogipostituse kirjutada. Aga lühike vastus on see, et veganlus ja sport käivad suurepäraselt kokku. Alustada võib näiteks sellest leheküljest www.greatveganathletes.com.

Olen kauaaegne koerapidaja ning ei tahaks toredaist seltsilistest edaspidigi loobuda. Koeri aga lihavabale toidule panna ei saa, või vähemalt oleks see nende suhtes jõhker ja väga kahjulik nende tervisele. Kas see tähendab, et veganlikke põhimõtteid evides tuleb mul koerapidamisest siiski loobuda?

Kuidas suhtute lemmikloomade pidamisse? Mis tunne on kassil, kes steriliseeritakse? Mis tunne on kassiemal, kui võtan temalt endale ära paarikuise poja ja mis tunne on üksi inimeste juurde sattunud pisikiisul? Ja kassil, kes ei sa loomupäraselt õues hulkuda ja jahti pidada? Ja kas koer soovib üksi kodus olla või et teda tänaval ja metsas rihmas peetakse?

Plaanin lemmikloomade teemal kirjutada eraldi postituse, seega pikemalt hetkel nendele küsimustele ei hakkaks vastama. Ütlen vaid ära, et selle teema osas veganite seas üksmeelt ei valitse ning on erinevaid arvamusi. Üks on siiski kindel, lemmikloomade pidamine on probleemne teema ja tegelikult me ühiskonnana ei saa lemmikloomade pidamisega hakkama, ega suuda neile tihti häid tingimusi pakkuda. “Varjupaigad on täis hüljatud loomi, sest lemmikloomi sünnib piiramatult ja kontrollimatult rohkem kui leidub neile kodusid. Igal aastal hukatakse kahetsusväärselt palju elujõulisi koeri ja kasse ning pea 20 tonni hukatud lemmikloomi viiakse jäätmetena hävitamisele.” 20 TONNI. Sellises olukorras on steriliseerimine vajalik, sest alternatiiv on hullem – hüljatud loom või hukatud loom.

Tere. Kuidas üks vegan suhtub ratsasporti? See ka ju tundub ekspluateerimisena.

Jah, üldiselt ratsutamine veganeetikaga kokku ei käi. Kuigi on mitmeid veganeid, kes enne veganiks hakkamist sellega tegelesid ning tegelevad ka edasi, sest neil on hobune, kelle eest tuleb siiski hoolt kanda.

Tihti räägitakse, et inimesed kohtlevad ju hobuseid hästi ja hobuse ning tema omaniku vahel on armastav suhe. See on muidugi tore, et on inimesi, kes suudavad loomadele häid tingimusi pakkuda. Kuid probleem on ikka suurem ja laiem, kui see üks hobune, keda üks konkreetne inimene hästi kohtleb. Loomulikult ei saa olemasolevaid koduloomi vabadusse lasta, seda veganid ei taotlegi. Kui hobune juba olemas on, siis tuleb tema eest hoolt kanda. Aga kui tema näiteks millalgi ära sureb ja siis võetakse asemele uus noor loom, keda tuleb jällegi taltsutada, et ta oleks nõus inimest endale selga laskma, siis tekitatakse juba n-ö nõudlust ja panustatakse loomade ärakasutamise süsteemi. Ratsutamine saadab  sõnumi, et loomade ärakasutamine on vajalik ning et looma elul on väärtus vaid siis, kui ta on inimesele kuidagi kasulik. Küsimus on ikkagi selliste loomade juurdetootmises, keda inimesed enda tarbeks kasutavad. Hobusekasvatus on samasugune äri nagu igasugune muu loomakasvatus. Seda ei tehtaks, kui see poleks tulus.

Pikemalt võib selle teema kohta vaadata sellest videost:

Tihti on nii, et inimesed, kes pole veganid, küsivad selliseid küsimusi, et leida põhjust, miks mitte veganiks hakata. No umbes, et ahh, te olete nii äärmuslikud, isegi hobustega ei ratsuta, nii et ma isegi ei proovi veganiks hakata. Fakt on see, et 99% loomi tapetakse ja piinatakse toiduainetööstuses. Igas MINUTIS tapetakse toidu nimel 1,96 MILJONIT looma. Kui muud veganeetika teemad on esialgu ülejõu käivad ning mõistetamatud, siis võib need kõrvale jätta ja süveneda sellesse, mis vajab kõige rohkem lahendamist ja mille jaoks saab igaüks oma toitumisvalikutega paljugi ära teha.

Mida teha kui vanemad ei ole veganluse poolt aga mina ise tahaksin väga veganiks hakata?

Tere! Olen 12 aastat vana ja armastan väga loomi. Tahaksin olla vegan, sest et on kohe paha, kui pean liha sööma, ikka ei tahaks oma sõpru taldrikul näha. Minu vanemad aga arvavad, et tervislik toitumine on, kui veerandi taldrikust täidab loomne toit. Mida peaksin neile ütlema või kuidas neid teisiti arvama panna?

Meie ühiskonnas levitatakse igapäevaselt taimetoitluse ja veganluse kohta müüte, eelarvamusi ja hirmujutte. On täiesti mõistetav, et vanemad muretsevad oma laste tervise ja heaolu pärast ning et taimetoitlus kui uus ja tundmatu teema tundub mingisuguse hirmsa asjana. Kui vanemad on vähegi avatud suhtumisega, siis võib neile lugemiseks pakkuda mõningaid artiklied, näiteks Ficus Rubi artikkel “Appi, mu laps on vegan” on väga hea ja informatiivne tekst.

Hea oleks taimetoitluse/veganlusega alustada tasa ja targu. Kui vanemad ei ole nõus, et hakkad veganiks, siis võib alustada kasvõi ühest toidukorrast, näiteks lepite kokku, et üks kord nädalas on õhtusöögiks taimne toit. Sellest võib teha ju isegi lõbusa traditsiooni, kus otsite ja katsetate koos uusi retsepte. Selle vastu ei saa ju kellelgi midagi olla. Samuti võib teatud tooted välja vahetada taimsete alternatiivide vastu või neid koos perega vähemalt huvi pärast proovida. Näiteks pasteedi asemel osta hummust, samuti proovida erinevaid taimseid piimasid, jäätiseid, juustu- ja vorstilaadseid tooteid ning ka kaunvilju, köögivilju ja puuvilju, mida varem pole proovinud. Need on väikesed sammud, mille vastu ei tohiks vanematel küll midagi olla.

Veganiks hakates tuleks kindlasti tutvuda toitumisinfoga, sest korralik ja mitmekülgne toitumine tagab hea tervise. Ning miski ei veena teisi inimesi vegantoitumise kohta suhtumist muutma rohkem kui üks elus ja terve vegan. 🙂 Teismeliste toitumise kohta soovitan lugeda seda artiklit.

Mis on kõige lähedasem kohvikoorele/vahukoorele, oma maitselt ja konsistentsilt? Ainus piimatoode mida harva söögitegemisel kasutan on just see 😦

Ise kasutan toidu valmistamiseks sojakoort, mis on minu arust suhteliselt sarnane köögikoorele või kohvikoorele. Samas paljud eelistavad toidu valmistamiseks hoopis kaerakoort või kookoskoort/piima kasutada. Eks see oleneb paljuski maitse-eelistustest. Vahukoore sarnaseid taimseid tooteid on Eestis samuti müügil. Poes on need tooted tavaliselt samas letis, kus taimsed piimad. Selliste toitu ja tooteid puudutavate küsimuste puhul soovitan vaadata Facebooki gruppi Jah, see on vegan! See on just mõeldud vegantoitude, -retseptide ja –toodete jagamiseks ja nende kohta info küsimiseks.

Tere! Kuskil 3-4 nädalat tagasi loobusin lihast. Nüüd on hakanud mul väga palju juukseid välja langema ja ma tõsiselt kardan, samas uuesti liha sööma ka pigem ei hakkaks… Kas oskate öelda, milles võib asi olla (kui mingite ainete puudus, siis milliste täpsemalt ja mida tuleks sel juhul rohkem süüa)? Mingeid soovitusi? Aitäh!

Juuste väljalangemisel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid: stress, vitamiinide või mineraalainete puudus, nahaprobleemid, juuste vahetumise periood jne jne. Kui tundub, et juukseid langeb tavapärasest ikka palju rohkem välja, siis tuleks arsti juurde pööruda ja lasta vereproovid teha. Selge on see, et 3-4 nädalaga mingisugust raskekujulist puudust välja kujuneda ei saa, isegi kui pole väga korralikult toitunud. Kui selgub, et on mingi aine puudus (nt rauapuudus), siis see peab olema juba varem tekkinud. Liha uuesti sööma ei pea hakkama, igasugused toitumisega seotud probleemid või toitainete puudused saab lahendada ka taimetoitluse siseselt. Aga täpsema nõu andmiseks oleks ikkagi vaja teada, et kas ja mille puudus siis esineb.

Küsin siis ka küsimuse, mis on mind vaevanud… Ma pole muidugi mingi toitmusekspert ega pole ka piisavalt palju toitumist uurinud, et oskaks põhjapanevaid argumente välja tuua. Siiski ma usun, et külmas kliimas on rasvade tarbimine vajalik. Samamoodi ei poolda mina välismaise mürgitatud “rohelise” söömist ehk jääb küsimus, mida peaks eestlane sööma talvel. Rääkimata sellest, et tänu üldisele saastatusele on kõik, mis me sisse sööme saastunud ja maapind nii kurnatud, et aiasaadused sisaldavad üha vähem vitamiine ning toitaineid (mis loomulikult käib ka liha kohta). Aga mu küsimus on hoopis teine – ulukijaht? kalapüük? Jah, saan aru, et kui vaatame asja selle koha pealt, et ei tohiks kedagi tappa, et ise süüa saada, siis need variandid jäävad samuti ära. Siiski on jahipidamine vajalik, et aidata tasakaalu säilitada (rõhk sõnal aidata). Ehk siis, mis on Sinu mõtted jahipidamisest? Ma ei mõtle jahist kui spordialast vaid kui toidu hankimiseks.

Jah, loomulikult on rasvade tarbimine vajalik, mitte ainult meie kliimas, vaid igal pool. Aga loomsete rasvade tarbimine siiski pole vajalik, loomne rasv sisaldab kolesterooli ja küllastunud rasvu, mille liigne tarbimine on seotud paljude terviseprobleemidega (nt südamehaigused). Kõik vajaliku saab kätte ka taimsetest rasvadest. Eriti headeks allikateks on loomulikult igasugused pähklid ja seemned, aga ka taimeõlid. Täpsemalt võib lugeda siit.

Uuringud on näidanud, et köögiviljade söömine on tervisele igal juhul parem, kui nende mitte-söömine, isegi kui tegemist pole orgaaniliste viljadega. Köögivilju ei söö ainult veganid, vaid ikka kõik inimesed. See pole nii, et mitte-vegan sööb talvel ainult liha ja piima ja vegan sööb talvel ainult välismaalt sissetoodud rohelist. See ei oleks kummagi jaoks eriti tervislik variant. Vegan ei asenda liha ja piima kapsalehtedega. Köögiviljade osakaal on veganitel umbes sama suur, nagu tervislikult toituval mitte-veganil. Liha asemel süüakse pigem kaunvilju. Need kasvavad Eestis vägagi hästi ning neid saab ka edukalt talvel säilitada.

Kalastamist ja jahipidamist tänapäeva lääne ühiskonnas ei poolda, sest need pole ellujäämiseks vajalikud tegevused, kui toit on laialdaselt kättesaadav ja supermarketeid leidub iga nurga peal. Jahipidamise põhjendamine tasakaalu säilitamisega on ausalt öeldes kaheldava väärtusega. Jahimehed ju toidavad talvel metsloomi, et oleks keda suvel tappa. Kuidagi veider nägemus tasakaalu säilitamisest …

Rääkides tasakaalu säilitamisest ja liiga suurest populatsioonist, siis milline liik on põhjustanud ja põhjustab siiani kõige suuremat elukeskondade hävimist ja teiste liikide väljausuremist? Inimene. Miks me inimeste suhtes selleid meetmeid siis ei kasuta? Tõenäoliselt igaüks mõistab miks. Absoluutselt iga inimese elu on oluline ja väärtuslik, vaatamata sellele, mis hävitustööd me ise keskkonnale teeme. Aga miks teiste liikide indiviidide elu pole oluline? Miks otsustame osasid tappa ja teisi kaitsta? Kust võtame selle õiguse seda otsustada? Ma ei ole bioloog ega keskkonnaekspert ja ei tea just palju ökosösteemide toimimisest jne. Aga minu arust on põnev ka sellest vaatenurgast asjade üle filosofeerida ja mõelda, milline näeks välja maailm, kus tõepoolest iga elu on oluline.  Usun, et tulevikus, kui ka loomade elusid hakatakse rohkem väärtustama, on täiesti olemas alternatiivid jahipidamisele ja nn tasakaalu säilitamisele kellegi tapmise teel.

Jahipidamise teemal on üks huvitav video siin:

 

Küsimustele olen vastanud varem selles postituses.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s