Sa rügad 40 tundi või rohkem nädalas tööd teha. Sa saad selle eest sandikopikaid või kui sul on vedanud, siis on palk selline, et elab ära, aga samas võiks ju raha alati veelgi enam olla. Võib-olla oled sa hoopis õppimisele pühendunud üliõpilane, kelle sissetulek on kohe eriti madal, äkki töötad õppimise kõrvalt, mis teeb su elu veelgi kiiremaks ja pingelisemaks. Sul on ehk lapsed, kes vajavad hoolitsemist ja tähelepanu. Võib juhtuda, et oled üksikvanem ja seetõttu on su olukord palju keerulisem. Nii kahjuks tihti ongi, elu on väheste inimeste jaoks lihtne. Aga siis tulevad mingid taimetoitlased, veganid ja loomaõiguslased ja hakkavad jaurama, et ka loomad tunnevad valu ja et liha söömine on ebaeetiline. Kurat, taimedel on ka valus! Mingu p…sse oma jutuga! Ise söövad loomade eest toidu ära, hull loomaarmastus ikka!

Sa teed rasket tööd, näed palju vaeva, et peret toita, su elus on vähe rõõme. Sa väärid nädala lõpus õdusas restoranis tippkoka küpsetatud mahlast lihatükki. Sa väärid neid trendikaid nahkkingi, mille saamiseks oled juba tükk aega raha kogunud. Sa väärid lõõgastust, sa ei tee kellelegi halba, aga sa lihtsalt ei jaksa mingite loomade peale mõelda, kui elu nõuab oma osa. Kas pole nii? Ja pealegi sul pole aega mingi tilu-lilu vegantoidu kokkamiseks, sest tihti tuleb poest kiirelt midagi lihtsalt kaasa haarata. Lisaks on vegantoit nii kallis, et isegi parima tahtmise juures ei saaks sa seda luksust endale lubada. Võib-olla teed hoopis palju sporti ja füüsilist tööd ning mingeid kapsalehti süües sa küll vastu ei peaks.

Ja see on igati mõistetav. Kuid kõik pole alati selline, nagu see näib. Mida me siis tegelikult väärime? Me väärime armastust ja sõprust. Me väärime sooja kodu ja toitu. Jah, me väärime isegi naudinguid. Me väärime vägivallast vaba elu. Me väärime elu. Kuid seda kõike väärivad ka loomad. Meie elud on meile väärtuslikud ja me väärime nii mõndagi, aga kas meie ajutine maitsenauding, viimase moe järgi nahkkingad või lõbus õhtu loomatsirkuses on väärt kellegi teise elu? Kellegi elu, kes samamoodi väärtustab oma elu, kes ei taha surra ja kes tõepoolest tunneb ka valu.

Tihti arvatakse, et loomadest hoolimine ning veganiks hakkamine võtab meie elult justkui midagi ära, muutes selle vaesemaks, rõõmutumaks ja keerulisemaks. Kuid enamus veganeid võivad kinnitada, et nii see pole. Jah, esimesed sammud võivad olla ebamugavamad ja nõuda rohkem aega. Nii on ju kõige uuega, kuid iga uus saab millalgi harjumuspäraseks ning muutub elu loomulikuks osaks ega nõua enam erilist pingutust.

Peagi avastad vapustavalt rikkaliku ja mitmekülgse vegantoidumaailma ja ei jõua ära imestada, kui palju häid toite on olemas, millest sul varem polnud aimugi, sest menüü oli vägagi ühekülgne ja loomse toidu poole kaldu. Üllatuslikult võid ka avastada, et kokkamine on täitsa tore tegevus ja vegantoidud valmivad hoopis kiiremini kui loomsed toidud. Äkitselt on sul palju rohkem energiat ja peale söömist pole enam kõhus ebamugavat raskustunnet. Peale trenni on taastumine kiirem kui iial varem. Ja ka rahakotile pole veganlus kuidagi halvasti mõjunud, sest põhilised taimsed toiduained on oluliselt odavamad kui loomne kraam. Ning see rõõm, mida saad iga päev teadmisest, et ei panusta kellegi vägivaldsesse surma ega kannatustesse on hindamatu väärtusega.

Võta tänane õhtu, et mõelda olendite peale, kes meiega seda planeeti jagavad. Uuri nende elu-olu kohta. Sest loomad on seda väärt. Uuri vegantoitude retsepte ning kokka endale juba homme üks hea ja mõnus taimne toit. Sest sa oled seda väärt.

Loe ka artiklit “Kas areneme või seisame paigal?”

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis või blogi Facebooki lehel. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Jälgi blogi Bloglovinis