Mis saaks farmiloomadest, kui kogu maailm oleks vegan? Tavaliselt on mitte-veganitel sellega seoses kaks vastuolulist argumenti:

1. Farmiloomad vallutaksid maailma.
2. Farmiloomad sureksid välja.

Esimese argumendi loogika on umbes selline, et kui farmiloomi enam ei tapetaks, siis nad paljuneksid massiliselt ning lõpuks oleks iga nurga peal mõni lehm, siga, lammas, kana, kalkun jne. On üks loomaliik, kes on juba praegu maailma vallutanud ning sellega keskkonnale ja teistele loomaliikidele massiliselt jäädavat kahju teinud – inimesed. Maailmas elab hetkel 7,4 miljardit inimest ja see arv suureneb pidevalt. Kuid maailmas elab hetkel ka 70 miljardit farmilooma, keda kasvatatakse 7 miljardi inimese toitmiseks. Kust see 70 miljardit tekib? Sellise arvu loomade kasvatamine ei ole võimalik n-ö loomuliku paljunemisega. Kui loomadel lastaks omas rütmis paljuneda, siis me ei saaks igal aastal kasvatada ja tappa 70 miljardit looma. Sundviljastamine ja loomade selektiivne aretamine on loomatööstuse igapäevane osa. Vaid see tagab pideva uute sündide tšükli. Guugeldage artificial insemination, pange sinna juurde mõni farmilooma nimetus ja vaadake neid pilte/videoid, kuidas isasloomadelt spermat võetakse ja emasloomi viljastatakse …

Kui maailm liiguks veganluse poole, siis hakkaks järk-järgult loomade paljundamine vähenema, sest nõudlus liha jt loomsete võetuste järele väheneb, seega ei oleks tulus enam loomi nii palju juurde toota. Selge on see, et maailm üleöö veganiks ei hakka. Sellist olukorda ei teki, et äkitselt on meil 70 miljardit farmilooma, kellega on vaja midagi peale hakata. Kindlasti luuakse millalgi üha rohkem farmiloomade varjupaiku, kus varasemalt ekspluateeritud loomad saavad rahulikult oma elupäevade lõpuni elada. Kuid suures osas on oodata lihtsalt nõudluse vähenemist, mis tähendab, et neid loomi ei paljundatagi enam juurde.

Ei, farmiloomad ei vallutaks maailma. Pigem võiks selle peale mõelda, kuidas me praegu suudame üleval pidada igal ajahetkel 70 miljardit looma, keda on pidevalt vaja toita ja joota. Neid ressursse, mida kasutatakse farmiloomade üleval pidamiseks, saaks kasutada otse 7 miljardit inimese jaoks. Praegune süsteem ei ole mitte kuidagi jätkusuutlik.

Siit jõuame aga argumendi juurde, et kui nõudlus väheneb ja loomi enam juurde ei paljundata, siis nad ju surevad välja. Me ekspluateerime toidu nimel järjekindlalt umbes kümmet liiki farmiloomi: lehmasid, kanu, sigu, lambaid, kalkuneid, parte jt. Olenevalt kultuurist on need liigid kohati erinevad, aga üldiselt on toiduks kasvatatavate liikide arv küllaltki väike. Teoorias on tõesti võimalik, et kui me neid enam ei sundviljastaks, ekspluateeriks nende kehasid ega lõikaks neil kõrisid läbi ehk ei kasutaks neid enam oma isude rahuldamiseks, siis sureksid need liigid välja, sest mitmed neist ei saaks looduses ise hakkama (osad siiski saaksid). Vihmametsade maharaiumise tagajärjel (näiteks loomasööda kasvatamiseks) ja teistel inimtegevusega seotud põhjustel sureb igal aastal hinnanguliselt välja tuhandeid liike. Ei ole kuulnud, et mitte-veganid oleksid selle pärast eriliselt kurvad olnud või selle vastu üldsegi huvi tundnud (kui välja arvata mõned suured ja ilusad metsloomad), seega kurvastus umbes 10 farmiloomaliigi potentsiaalse väljausuremise pärast ei tundu just eriliselt siiras.

Paljud väidavad, et vähemalt saavad need loomad elada, justkui teeksime neile suure teene, et oleme neile elu kinkinud. Aga kas elu, mida neile pakume on tingimata parem, kui üldse mitte sündimine? See, millistes tingimusest enamus farmiloomi elavad, on mõeldamatult kohutav. Kas sooviksid näiteks oma koerale sellist elu, nagu on farmiloomadel? Kas oleksid rahul, et tooksime koerad siia ilma selleks, et nad elaksid kitsastes puurides koos sadade teiste koertega, et neil siis aasta vanuselt kõri läbi lõigata? Vähemalt sai ta ju elada!

Aga vabapidamise loomad? Nende elu on ju ometigi lust ja lillepidu? No hea küll, neil lõigatakse ka kõri üsna noorelt läbi, aga enne seda said nad ju täiega elu nautida! Sherry F. Colb toob oma raamatus “Mind If I Order the Cheeseburger” välja ühe huvitava paralleeli. Kujutlege, et keegi plaanib siia ilma tuua lapse vaid selle eesmärgiga, et temast saaks 6-ndal eluaastal organidoonor. Laps elab igati ilusat, head ja lõbusat elu, aga lihtsalt, kui saab kuueseks, siis tehakse sellele kiire ja valutu lõpp, et keegi teine saaks tema organid endale. Kas nõustuksid sellega? Loomulikult mitte. Sa teeksid kõik, et veenda seda inimest mitte viljastuma ja last saama. Samamoodi toome loomad siia ilma vaid selleks, et neid süsteemselt ära kasutada ja tappa. Vahe on vaid selles, et organidoonorlus päästaks kellegi teise elu, loomade kasvatamine toiduks pole aga tänapäeval enam eluks vajalik. Ükskõik kui hästi me looma ei kohtleks, seni, kuni eesmärk on tema pealt kasu saada ja teda tappa, on tema siia ilma toomine kaheldava väärtusega. Selline paralleel loomade ja laste võib tunduda julm, aga tegelikult pole selles midagi kohatut, sest loomad on sama süütud, armsad, vahetud, sõbralikud, usaldavad ja õpihimulised nagu lapsed. Pole mingisugust põhjust, miks me ei võiks ka nende elusid austada ja väärtustada.

Mis saaks, kui kogu maailm oleks vegan? See on nii imeline ja ilus unistus, et seda on keeruline sõnadesse panna. Keegi meist ei tea täpselt, milline näeks välja veganmaailm, kuid see ongi asja ilu – me saame kõik osaleda juba praegu selle loomise juures ning saame seda kujundada just selliseks nagu ise tahame. Üks on kindel, maailm oleks vägivallatum paik nii loomade kui ka inimeste jaoks.

Loe ka artiklit “Ma armastan sind”

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Jälgi blogi Bloglovinis