Täna ilmus Eesti Ekspressis artikkel “Omnivoorid ei muuda iial taimetoidu retsepte täiesti lihavabaks.” Värskendav on lugeda, et autor mõistab, et taimetoidu maailm on rikkalik, maitsev ja tervislik. Kuid kahjuks on artiklis lõike, millega ei saa nõustuda või mis vajaksid kommentaari.

“/—/ väga veider on lugeda neid veganite või taimetoitlaste retsepte, kus õpetatakse sojast, (pestud) taignast või mõnest muust segust valmistama lihatooteid – bürgereid, küfta’sid, šašlõkki, hutis’eid – ning maitsestama neid lihamaitseainetega. Siinkohal tekib küsimus, kas sellega petetakse ennast (igatsedes liha) või püütakse lihasööjaid taimetoitu sööma meelitada. Sööme, mis meile meeldib, ja ärme pea triviaalseid võitluseid.”

Sellel teemal olen pikemalt kirjutanud siin. Toon meeldetuletuseks ühe lõigu välja:

“Paljud inimesed ei hakka veganiks, sest neile ei maitse liha või juust või muu loomne, vaid nad soovivad loomi säästa kannatustest ja tapmistest. Siis ongi hea, kui üleminek taimsele toidule on võimalikult lihtsaks tehtud. Eriti just algajale võib olla oluline, et ta saab tuttavaid tooteid edasi süüa ning ei peaks liigselt stressis olema ja mõtlema, et mida nüüd küll tarbida. Paljud mõistavad, et loomade tapmine ja ärakasutamine on vale, kuid tunnistavad, et liha maitseb liialt, et sellest loobuda. Ka neile on sellised taimsed tooted heaks lahenduseks, kuidas loomi säästa ja samas ise nautida edasi tuttavaid maitseid. Kahjuks on paljude mitte-veganite menüü väga loomse keskne, nii et sellest loobudes pole enamikul tihti aimugi, et mida üldse süüa. Siin tulevadki alguses appi taimsed tooted, mis sarnanevad juba tuttavatale toodetele. Järk-järgult aga tutvutakse rikkaliku taimetoidu maailmaga ning siis tavaliselt väheneb ka selliste toodete osakaal menüüs, hakatakse rohkem ise kokkama ja terviktoite (whole foods) sööma.”

Ükski maitseaine pole lihamaitseaine. Maitseained on tehtud taimedest ja sobivad maitsestama mida iganes maitsestada soovitakse. Ja n-ö liha maitse ongi tihti vaid konkreeste maitseaine maitse. Inimesed ei pruugigi igatseda liha maitset, vaid just  mõne maitseaine maitset. Mis on selles siis valesti, kui taimetoitu sarnaselt maitsestatakse? Hoopis sellisest asjast probleemi tegemine tundub kummaline ja trivilaalne.

“Selge on see, et ominivoorid ei muuda oma “taimetoidu”retsepte iial täiesti lihavabaks ja see on mõistlik. Väikene juustulaast või munasektor, lihapuljong või kalafileeviil muudavad ülemineku taimede maailma valutumaks.”

On kurb kuulda, et taimede söömine põhjustab sööjale valu ning raskusi. Veelgi kurvem on aga näha inimesi, kes isegi ühte toidukorda ei suuda süüa ilma loomsete võetusteta. Ma näen oma tutvusrinkonnas üha rohkem mitte-veganeid, kes on kolmekümnendates ja juba kimpus kõrge vererõhu, kõrge kolesterooli ja kõrge veresuhkruga. Need on potentsiaalselt vägagi ohtlikud terviseprobleemid, mida on samas vegantoitumisega edukalt võimalik ennetada. Saan aru, et hoobilt veganiks hakkamine ei ole alati lihtne, aga kummaline on näha, kui isegi mõned korrad nädalas ei suudeta taimset toitu süüa …

“Ning palun … jääme toidu osas seekord vaid kinni maitsetesse, aroomidesse, elamustesse ning ärme debateeri toitumise moraalsete valikute üle – me elame vaid üks kord!”

Mulle on kõik lubatud, sest elan vaid korra? Kui naudin varastamist, siis võin seda aeg-ajalt teha, sest elan vaid korra? Kui mõni mees naudib naiste seksuaalset ärakasutamist, siis pole mõtet talle moraalist rääkida, sest korra elamine annab õiguse sedasorti elamusi otsida? Ka sarimõrtsukad tunnevad kindlasti korra elamisest palju mõnu …

Kes elavad veel vaid korra? Kõik need miljardid kanad, kalad, sead, veised, lambad ja muud loomad, kes meie isude nimel igal aastal julmalt oma elu kaotavad. Enamus neist tapetakse beebieas. Me võtame silmagi pilgutamata lastelt nende elu, sest arvame, et meie enda maitsenaudingud on olulisemad. Kuid naudingud ja mõnu ei ole heaks põhjuseks, miks teisele tundlikule olendile kannatusi põhjustada. Sest siis saaksime hakata samamoodi teisi vägivallavorme õigustama ning moraalsed põhimõtted kaotaksid igasuguse tähenduse.

See, et suur osa inimesi veel ei mõista, et ka loomade eludel on väärtus, ei tähenda, et nad poleks moraalselt olulised. Vaid mõni aeg tagasi ei mõistetud ka, et naised, lapsed ja teise nahavärviga inimesed on moraalselt olulised, see kõik on tasapisi muutunud/muutumas. Üha enam mõistetakse, et ka loomade kasutamine ja tapmine pole enam moraalselt õigustatud, sest see pole enam eluks vajalik.

Lisaks, kui elame vaid korra, kas siis poleks õigem elada võimalikult tervena? Kui juba 30ndates ja 40ndates tuleb hakata tarbima vererõhku ja kolesterooli alandavaid ravimeid, siis on see märk sellest, et loomsete võetustega on liialdatud.

Elu on kingitus nii meile kui ka loomadele. Väärtustagem seda.

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis või blogi Facebooki lehel. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin