Viimasel ajal on käima läinud üks suur oletamine ja eeldamine. Ma ei tea veganlusest ja veganitest midagi, aga ma oletan, et nad on nii- ja naasugused. Ma pole toitumisse kunagi süvenenud, aga asendamatuid aminohapped veganid ei saa. Rauapuudus on neil kohe kindlasti. Mul pole aimugi, mida veganid söövad, aga mina muru närides kõhtu täis ei saaks. Neil on vist loomadest kahju, aga kurgil on ka tunded.

Mitte midagi veganlusest ega vegantoitumisest ei tea, aga igaks juhuks ei uuri ka enne oletamist, et kas need leierdatud müüdid vastavad tõele … (SPOILER ALERT! Ei vasta.)

Oletamine, eeldamine ja oma arvamuse avaldamine on igati tavaline ja kohati ka mõistetav, sest igasse teemasse ei jõua alati süveneda. Kuid kui oletuste tagajärg on mõne grupi diskrimineerimine, naeruvääristamine ja nende suhtes viha külvamine, siis muutuvad sellised oletamised ebaõiglaseks ja isegi ohtlikuks.

Külvakem vähem eelarvamusi ning rohkem süvenemist, teiste kuulamist ja hoolimist. Alustada võiks näiteks süvenemisest veganluse põhjustesse, et mitte vaid oletada, miks inimesed veganiks hakkavad.

Ja vahepeal minge proovige seda kõhtu mittetäitvat muru süüa nt Tallinnas Burger Boxis või Vegan Restoranis V.

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis või blogi Facebooki lehel. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin