Liha- ja piimatoodete reklaamid on lihtsalt firmade reklaamid. Vegantoodete reklaamid on alatu propaganda. Liha kiitvad artiklid on tervisliku toitumise informatsioon. Veganlusest rääkivad artiklid on ajupesu. Grillfestivalid on peresõbralikud üritused. Lihavabad üritused on inimvaenulikud üritused. Loomade tapmine on paratamatus, mille nimel keegi ei pea kannatama. Veganlusest rääkimine on oma uskumuste pealesurumine, mille tagajärjel paljud inimesed kannatavad. Loomade kasutamine ja tapmine inimeste jaoks on neutraalne tegevus. Veganlus on äärmuslikkus. Kas pole nii? Kommentaariumid ja foorumid on täis selliseid väiteid ja eelarvamusi.
Veganluse eesmärk on õiglasem, hoolivam, vägivallatum, tervem ja keskkonnasõbralikum maailm. Viimaste päevade kurbi uudiseid vaadates jäävad silma vihast kantud vägivaldsed teod. Keegi meist ei taha elada maailmas, kus vägivald on normaliseeritud ja igapäevane nähtus. Miks siis vaadata viltu inimeste peale, kes oma eluviisiga igapäevaselt püüavad vägivalda vähendada?
Ma ei arva, et mitte-veganid on halvad ja vägivaldsed inimesed, enamus veganid on ka kunagi loomi söönud. Loomade massiline ärakasutamine ja tapmine on saanud niivõrd loomulikuks osaks meie ühiskonnast, et enamus meist ei sea seda iial kahtluse alla. Ja kui tuleb keegi, kes viitab selle tegevuse ebaeetilisusele, tõuseb meis viha, sest sellega üritatakse kõigutada meie olemise ja elamisviisi alustalasid. Kuid vägivald ei pea olema norm ja sellest loobumine ei viita äärmuslikkusele, vaid hoolivusele ja empaatiale.
Mis puutub loomade tapmine vägivallatumasse maailma? Mis on sellel seost inimestega? Suhtumine loomadesse määrab ära meie suhtumise kaasinimestese. Kui tahame kedagi solvata, siis nimetame neid prussakateks, ahvideks, sigadeks, rottideks, ussideks, lammasteks jne. Inimesi, kes mingil põhjusel ei meeldi või kes on teisest grupist, sildistatakse ja n-ö madaldatakse loomadeks ja putukateks. Sellised näited tõestavad just seda, miks peame oma suhtumist loomadesse muutma. Seni, kuni eksisteerib võimalus kedagi loomaks madaldada, eksisteerib ka inimeste vastu suunatud vägivald. Kui oleme kellelegi andnud looma/putuka nime, on teda lihtsam maha tallata, tappa, temasse halvemini suhtuda − sest ta on ju pelgalt loom.
Ka väljend “ta kohtles mind kui looma” paljastab selle, kuidas loomadesse suhtume ja kuidas neid kohtleme. Keegi ei taha, et teda koheldaks kui looma. Kujutlege, milline oleks maailm, kus loomi koheldaks hoolivuse, austuse ja armastusega, maailm, kus ka loomadel on eluõigus – siis omandaks “loomana kohtlemine” hoopis teistsuguse tähenduse. Kas sina sooviksid elada sellises maailmas?
Loe ka artiklit “Miks suruvad veganid oma vaateid teistele peale?” ja “Kuidas hakata veganiks?”
Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis või blogi Facebooki lehel. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.
Vegani päevaraamat 