Kui restoran paneb (kogemata) vegani toidu sisse paar väikest lihatükki või natuke koort, siis miks vegan seda ära süüa ei või? See ei tapa ju teda. Või kookigu siis vähemalt need lihatükid välja ja ongi asi korras! Kui mulle tuleb vegan külla, siis pakun talle alati vegantoitu, miks tema siis minu soovidega ei arvesta ja mulle liha ei paku, kui mina talle külla lähen? Miks veganid nõuavad erikohtlemist, kui nad ise pirtsutavad toiduga – see on nende enda vaba valik ju. Kõlab tuttavalt?

Veganid ei pirtsuta toiduga. Liha, piim, munad ja muud loomsed võetused ei ole vegani jaoks toit. Liha on tükeldatud laip. Piim ja munad on loomade kehade sekreedid. Kui toidu sisse on sattunud mõni lihatükk, siis see võib-olla tõesti ei tee isiklikult mulle midagi, kuid seda süües saadaksin sõnumi, et loomade tapmine ja ärakasutamine on aktsepteeritav. Ja lihatüki väljanokkimine ka siinjuures ei aita, sest toit on sellega juba n-ö saastunud. Kujutle, et saaksid restoranis roa, kus on sees natukene koeraliha. Kas suudaksid seda süüa? Enamik inimesi ei suudaks, sest koeraliha ei seostu meeldiva maitseelamusega, vaid tundliku, sõbraliku ja toreda loomaga, kelle tapmist näeme ebaõiglase ja kohutavana. Veganid tunnevad niimoodi kõikide loomade suhtes.

Mida kauem on inimene vegan olnud, seda vähem seostuvad loomsed võetused toiduga.

Kui vegan ei söö temale valmistatud toitu, kus on natuke loomseid võetusi sees, siis käsitletakse seda tihti kui toidu raiskamist. Miks meid häirib raiskamine, aga mitte kellegi tapmine? Miks keskkondlikus mõttes tahetakse olla eetilised (ja mitte toitu raisata), aga tundlike olendite tapmise ja ärakasutamise eetilisuse küsimus probleeme ei valmista? Liha- piima- ja munatööstus on keskkonnale kordi hullemad kui see üks taldrikutäis toitu, mida mõni vegan söömata jätab ja mis raisku läheb. Jällegi tasuks mõtteharjutusena mõelda, et kui see oleks mõne lemmiklooma liha, siis kas selle mittesöömine oleks ka raiskamine.

Ma ei keeldu loomseid võetusi sisaldavast toidust seepärast, et kellegi elu ebamugavamaks teha, et pirtsutada, et dieeti pidada vms. Ma ei tarbi neid, sest need seostuvad minu jaoks vägivalla ja ebaõiglusega. Loomad ei ole toorained, masinad ega orjad. Loomad on isikud, indiviidid, kes tunnevad valu, kurbust, rõõmu ning kes ei soovi surra. Samal põhjusel ei saa ma ka külla tulevale sõbrale pakkuda liha, piima või mune sisaldavat toitu. Ma ei saa üheks õhtuks oma eetilistest vaadetest loobuda, sest sõbral on lihaisu. Vegantoit sobib söömiseks absoluutselt kõigile, seega ei jää mitte-vegan veganist sõbra juures nälga.

Loe ka artiklit “Kas liha söömine on loomulik?” ja “Veganid on teistest paremad?”

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin