Nägin mingis foorumis jälle, kuidas keegi väitis, et tal on mitu veganist tuttavat, kes näevad kõik haiglased välja. Eranditult. Ja näost hallid on nad ka ja alakaalulised ja kannatavad aneemia ja luude hõrenemise all ning kui te veel ei teadnud, siis eranditult kõik veganid surevad valgupuudusesse. See-eest mitte-veganid elavad kõik vabalt 100-aastasteks ja jooksevad veel vanas eas maratoni. Eranditult.

Teate, mis? Tahaks ropendada! Üldiselt mind sellised väljaütlemised väga ei morjenda – foorumites leidub igasuguseid trolle ning selge see, et veganlus on paljudele uus asi, millest midagi ei teata ning mille kohta liigub erinevaid müüte ja eksiarvamusi. Kuid inimeste stereotüüpidesse paigutamine, jämedad üldistused ning vegefoobiline suhtumine hakkavad küll ära tüütama.

Kas olete ringi vaadanud ja märganud, et inimesi on igasuguseid, erineva välimuse ja iseloomuga? See võib mõnele tulla üllatusena, aga ka veganid on inimesed. Ja veganite seas on samuti igasuguseid inimesi: noori, vanu, peenikesi, ülekaalulisi, siledaid, kortsus, pikki, lühikesi, väsinud, energilisi, rõõmsaid, vihaseid, depressiivseid, õhukeste juustega, paksude juustega, sirgeid, küürus, prillidega, prillideta, terveid, haigeid, emotsionaalseid, tasakaalukaid, sõbralikke, agressiivseid jne. Veganite eluülesanne ei pea olema kogu aeg teistele tõestada, et nad näevad head ja terved välja. Mitte ükski vegan ei pea põdema, kui ta ei vasta mingisugusele ühiskonna väljamõeldud standardile. Veganid ei pea olema kõik supermodellid. Kui mõni vegan vastab paremini ühiskonna kehtestatud ilustandarditele, siis good for you! Kuid on ka veganeid, kes ei näe nii esinduslikud välja, aga sellel pole mitte mingisugust tähtsust, sest loomadel on täiesti ükskõik, milline näeb välja inimene, kes neist hoolib ja nende elude eest võitleb.

Ning nüüd ma ütlen midagi eriti tabu: veganitel on õigus olla haige. Kui vegan jääb haigeks, siis see ei tähenda, et ta toitub ilmtingimata valesti või halvasti. Kui vegan läheb arsti juurde, siis ei pea talle lugema epistlit ja nõudma, et ta hakkaks taas liha sööma. Just see on müütide ja stereotüüpide puhul problemaatiline, inimene paigutatakse mingisugusesse kasti ja sellest tulenevalt võib ta abist ilma jääda, sest „ta on ju vegan ja rikub oma tervist“. Sellise suhtumise jaoks on nimetus olemas: diskrimineerimine. Kui ka selgub, et mõni terviseprobleem on seotud toitumisega, siis saab seda korrigeerida selle toitumisviisi enda sees. Ei pea hakkama tegelema ümberveenmise ja hirmutamisega.

Loomulikult võiksid veganid hoolida oma tervisest ja järgida vegantoitumise põhitõdesid, et selline eluviis oleks jätkusuutlik. Haigetena on meil palju keerulisem loomade eest kõneleda. Vegantoitumine ongi paljudes aspektides tervislikum kui keskmine segatoitlus ning võib vähendada riski jääda mitmetesse kroonilistesse haigustesse, kuid vegantoitumine ei anna alati garantiisid. Samas on ebaõiglane hirmutada ja hoiatada vegantoitumise eest ning vinguda veganite kallal ajal, mil südamehaigused, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, II grupi diabeet, vähk jms haigused on ka Eestis laialt levinud rahvatervise probleemid. Need on haigused, mis oleksid hästi planeeritud vegantoitumisega tihti ennetatavad. Selle asemel aga hoiatatakse veganeid pidevalt mingi olematu valguprobleemi eest ja hirmutatakse aneemiaga, mida tegelikkuses statistiliselt ei esine veganite seas tihedamalt kui segatoitlaste seas.

Veganluse eesmärk on loomadele õiglasema maailma loomine, mitte tühistele standarditele vastamine. Kui tunned mõnda veganit, siis järgmisel korral selle asemel, et teda mingisse stereotüüpi paigutada, küsi temalt hoopis, miks ta on vegan ja kuula kasvõi ühel korral tema jutt vahele segamata ära. Kes teab, äkki selgub, et ta polegi nii haiglane, aneemiline ja vihane, nagu seni arvanud oled.

Ahjaa, loodan, et tõestasin teile selle kirjutisega, et veganid on kõik emotsionaalsed hüsteerikud. Eranditult. 😉

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin