… kividega loopida. Mäletate lapsepõlvest seda sõnamängu, kus armastusavaldusega lause pöörati millekski ootamatuks? Kui näen fotosid või videolõike sellest, kuidas inimesed nunnutavad lemmikloomi või ka koduloomi, tekitab see minus sarnase efekti.
Paljud inimesed armastavad loomi, täiesti siiralt armastavad – soovivad neid paitada, nendega sõbralik olla, suhtuvad neisse hästi ega suudaks iial neile kurja teha. Enamus meist usub, et loomade tapmine ja neile kannatuste tekitamine on vale. Kui keegi väärkohtleb koera või kassi oleme kollektiivselt vihased; kui kohtame murtud tiivaga lindu, soovime teda aidata; me isegi õpetame lastele, et putukate peale oma lõbuks astumine ei ole ilus. Kuid äkitselt, kui näeme lihatükki, juustu, muna, täisnahast kingi vms, pigistame silma kinni, teeme oma südamed kõvaks, teeskleme, et teatud loomad ei tunne valu ega kannatusi ning mõtleme välja kümneid erinevaid vabandusi, miks loomade tapmine ja neile kannatuste tekitamine on ikkagi õigustatud. Kust tuleb selline vastuolu? Kuidas oleme sattunud vastuollu oma sisemiste väärtustega?
Ma armastan sind … süüa. Ma armastan sind … tappa. Ma armastan sind … ekspluateerida.
Loomad on tundlikud olendid. Nad on end ümbritsevast teadlikud, tunnevad valu ja kannatusi ning sarnaselt inimesetele püüavad valu ja kannatusi vältida. See teadmine peaks olema piisav mõistmaks, et on olemas alus mitte põhjustada loomadele tarbetuid kannatusi: loomade tundmisvõimelisus. Ka inimeste puhul tagab just see omadus meile kõigile elementaarse õiguse elule, sõltumata soost, oskustest, intelligentsusest, vanusest, kehalistest eripäradest jne. Kui teame, et loomad on tundlikud olendid, aga otsustame seda fakti nende liigikuuluvuse tõttu eirata, on tegemist liigipõhise diskrimineerimise ehk spetsiesismiga (liigišovinismiga).
Loomade kehaosade ja sekreetide söömine ning muul viisil tarbimine ei ole tänapäeval enam vajalik, me saame ka veganitena olla elusad ja terved, seega ei ole loomade ärakasutamine ega tapmine enam põhjendatud.
Kui mõistad seda vastuolu, siis alusta muudatuste tegemisega juba täna.
Loe ka artiklit “Kuus põhjust, miks hakata veganiks”.
Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.
Vegani päevaraamat 
6 Comments Add yours