Oluline ei ole mitte ainult veganiks hakata, vaid ka veganiks jääda. Kahjuks paljud inimesed lähevad oma vanade harjumuste juurde tagasi. Üheks põhjuseks on see, et inimesed tunnevad ennast üksikuna ning pidev vastuvoolu sõudmine väsitab. Seetõttu ongi veganluse puhul väga oluline kogukondlikkus.

Kui oled uus vegan, siis ära karda teiste omasuguste seast tuttavaid ja sõpru leida. Kindlasti käi ka igasugustel üritustel, piknikel, kokkusaamistel jne. Või veel parem, korralda ise spontaanne kokkusaamine! Need head emotsioonid, mis sealt saad, on hindamatud ja aitavad igapäevaselt edasi minna.

Ära karda ka teistelt veganitelt nõu küsida (kasvõi minu käest või nt Facebooki gruppidest). Enamus veganid on sõbralikud ja abivalmid ning kindlasti alati valmis veganluse kohta nõu andma.

Kui sul juba on mõni vegansõber, siis näita talle vahel välja, kui õnnelik sa oled, et sul on kaasmõtlejaid. Isegi n-ö vanadel veganitel on halvematel päevadel julgustust vaja.

Kui sa ise VEEL ei ole vegan, aga sul on mõni sõber, kes on vegan, siis näita talle, et hoolid temast ning tunnusta teda tema julguse eest teistest erineda ning loomade eest kõneleda. Lisaks teed sa temast kõige õnnelikuma inimese maailmas, kui näitad aeg-ajalt üles siirast huvi veganluse vastu, uurid mõne retsepti kohta või kiidad tema tehtud vegantoitu.

Kui sul on veganluse kohta küsimusi, siis siin saad anonüümselt küsida. Avaldan vastused Vegani päevaraamatu blogis. Kui soovid vastust pigem oma kirjakasti, siis kirjuta mulle veganipaevaraamat[at]gmail.com või blogi Facebooki postkasti.

Jälgi blogi Facebookis

Follow my blog with Bloglovin